/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2011/04/18/560583t1hfc36.jpg)
Vabaühendusi koondava liidu juhataja Urmo Kübara hinnangul püüavad organisatsioonid hoida võrdselt suhteid kõigi erakondadega, sest pigem võib kahjuks tulla, kui erakond sinu teema enda «omaks» kuulutab.
Kübar: vabaühenduste juhtidel puudub tung poliitikasse minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas täna, et Isamaa ja Res Publica Liidust on inimesi, kes kaaluvad erakonnast lahkumist, «et tekiks midagi täiesti uut ja kaasaegset, kodaniku- ja vabaühenduste toel sündiv jõud...».
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit juhataja Urmo Kübara sõnul on suur osa vabaühendusi niigi poliitikas, sest vaja on seista oma valdkondade ja sihtrühmade vajaduste eest.
«Kui lähedaseks seejuures parteidega saada, püüab igaüks oma parema äranägemise järgi leida,» sõnas ta. «Mulle on jäänud mulje, et enamasti püütakse hoida võrdselt suhteid kõigi erakondadega, sest pigem võib asjale kahjuks tulla, kui üks neist su teema enda «omaks» kuulutab.»
Kübar tõstis esile, et on ka näiteid, kus vabaühendus teeb enne valimisi parteiga kokkuleppe, kus vabaühenduse eestvedaja või eestvedajad astuvad erakonda ja kandideerivad valimistel, lootes sel moel oma eesmärke paremini saavutada.
«Kindlat mustrit siin ei ole - mõned on seejuures päris edukad, aga mulle on jäänud mulje, et sagedamini taanduvad sellised inimesed isegi küllalt hea valimistulemuse korral mõne aja pärast pettunult parteipoliitikast või siis jäävad oma fraktsioonis küllalt marginaalseteks nupulevajutajateks,» hindas Kübar.
Kübara sõnul ei näe ta praegu tegusamate vabaühenduste eestvedajate hulgas huvi ja tungi parteipoliitikasse minna.
«Ei näe ka, et see neile või nende ühendustele vajalik oleks,» lisas ta.
Kübara selgituste kohaselt ei ole vabaühendus kodanikuühiskonnas partei aseaine või eeletapp, vaid mõlemal on ühiskonnas olulised ja erinevad rollid ning mõlemad peavad olema tugevad.
«Kuigi ka vabaühendustes esineb võimuvõitlust ja siseintriige, tundub, et ühendustes on rohkem koos inimesi, kes kuuluvad sinna seepärast, et tahavad mingit probleemi lahendada, mitte ei muretse, millise ametikoha või positsiooni valimisnimekirjas nad võiksid saada,» hindas ta. «See muudab mu meelest vabaühenduse oluliselt meeldivamaks keskkonnaks, kus oma ideid teostada.»
Kübar tõstis esile, et on ka näiteid, kui korraga on erakonnastunud suurem hulk vabaühenduste aktiviste. Viimaseks näiteks on rohelised ja Res Publica.
«Aga pigem on nad aja jooksul võtnud üle needsamad hädad, mille vastu nad loodud on, kui et suutnud süsteemi muuta,» arvas Kübar. «Seepärast ma ei pea väga tõenäoliseks praegu uue partei tekkimist vabaühenduste hulgast.»
Kübar lisas samas, et algatus võib loomulikult tulla praeguste pettunud poliitikute seast ja pole välistatud, et mingi hulk vabaühenduste liidreid sellega kaasa läheb.