Osaline ajateenistus kisub Eesti meestel moraali alla

Tallinnas asuva Vahipataljoni ajateenijad hommikusel rivistusel. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti noormehed üritavad ajateenistusest soomlastest palju enam kõrvale hiilida, sest vaid kolmandik kõigist kodanikest võetakse tegelikult aega teenima ja see kisub neil moraali alla.

24-aastane Kaido kutsuti 13. oktoobril kaitseressursside ametisse (KRA) arstlikku komisjoni, kus seni murtud reieluu tõttu ajapikendust saanud mees sai kätte teate, et aega teenima tuleb ilmuda aasta hiljem ehk 28. septembril 2009. Kui Kaido küsis, kas varem ei saaks, siis teatas temaga tegelev ametnik, et kui ei meeldi, siis teine variant on 2010. aasta.

Kaitseressursside ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets lausus, et ka praegu on siiski võimalik järgmisel aastal isegi jaanuaris aega teenima minna. Järgmiseks aastaks ajateenistusse kutsumine on juba ära tehtud ehk kohad on täis, ent mõnikord langevad mõned mehed ära ja vabanevatele kohtadele saab teised mehed võtta. Ent praegu tegeldakse ka juba aastaks 2010 meestele ajateenistuseks kohtade määramisega.

Kui kellelgi on soov kindlal ajal aega teenima minna, siis on sellest Tambetsi sõnul mõistlik KRA-le võimalikult varakult teada anda.

Aega teenima minemise järjekorrad ei tulene aga eestlaste suurest kaitsetahtest, vaid kasarmukohtade puudusest. Kuigi seadusega on ajateenistus Eestis kõigile meestele kohustuslik, siis reaalselt läheb aega teenima vaid kolmandik mehi, sest enamate väljaõppe jaoks pole kaitseväel kasarmukohti ega inimesi.

Kõrged nõudmised

Tambetsi sõnul on riik neilt iga aasta soovinud saada ajateenistusse umbes 2500 meest, mis ülejärgmisel aastal kasvab 2700 meheni. See on kõigest kolmandik kõigist vastavas vanuses Eesti kodakondsusega noormeestest. Soome kutsub iga aasta aega teenima üle 80 protsendi noormeestest ehk 26 000 meest.

Ajavahemikus 1. detsember 2006 kuni 1. detsember 2007 kaitseressursside ameti arstlikes komisjonides läbi vaadatud kutsealustest kuulutati 30 protsenti tegevteenistuseks mittekõlblikuks ning teine kolmandik kuulutati tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks.

Mittekõlblikud noormehed vabastati ajateenistusest, ajutiselt mittekõlblikud said ajapikendust. Samas näiteks Iisraelis vabastati tervislikel põhjustel ajateenistusest eelmisel aastal vaid 7,3 protsenti meestest, kusjuures see protsent sisaldab ka psühholoogilistel põhjustel vabastatute protsenti.

Ajateenistusest vabastatud noormeeste suur protsent ei näita ekspertide arvates seega mitte Eesti noormeeste erakordselt kehva tervist võrreldes välismaa eakaaslastega, vaid pigem kaitseväe suhteliselt kõrgeid norme ajateenistusse kutsutavatele. Normide põhjuseks on aga see, et kuna kasarmukohti on niikuinii vaid kolmandikule, siis nopib kaitsevägi välja kõige parema tervise ja haridusega noormehed ning teisi ei taha.

«Kuna riik saab kutsuda vaid kindla arvu mehi, siis on kutsutavatele kõrgemad nõudmised,» ütles Tambets. Umbes 700 noormeest aastas pääseb ajateenistusest aga seetõttu, et KRA ei suuda neid üles leida ja ega saa neile ka üle anda kutset ajateenistusse minekuks.

Näiteks Lätis oli ajateenistusse kutsutute väike protsent üks peamisi põhjuseid, miks lõunanaabrid kahe aasta eest viimased ajateenijad koju saatsid. Lätis käis aega teenimas vaid kümnendik noormeestest, mistõttu ühiskonna toetus ajateenistusele oli väga madal.

Uuest kutsest ei pääse

Vähese kutsutavate protsendiga on omakorda seotud Soomega võrreldes üsna suur sõjaväest kõrvale hiilida soovijate arv. Kui Soomes karistatakse ajateenistusest hoidumise eest iga aasta pooleaastase vangistusega 40–76 meest, siis Eestis algatati eelmisel aastal samal põhjusel 182 väärteomenetlust.

Nendega karistati kõrvalehiilijaid kas kuni 18 000-kroonise trahvi või 30-päevase arestiga. Peaaegu eranditult kasutab KRA esmalt trahvi määramist, misjärel esitatakse kõrvalehiilijale uus kutse ajateenistusse ilmuda.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnase sõnul võtab vaid kolmandiku noormeeste aega teenima võtmine moraali alla. «Kes teenib, küsib, miks teised kaks kolmandikku teenima ei pea,» lausus ta.

Kuna ajateenistuse eesmärgiks on meeste sõjaks ettevalmistamine, siis sama motivatsiooniprobleem hakkaks ka sõja korral kaitseväge kummitama, sest lahingusse saadetakse vaid ajateenistuse läbinuid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo lausus, et kasarmukohtade probleem on aega teenima võetavate arvu tõesti piiranud ning edasipidi tuleks paindlikuma lähenemisega suurendada aega teenima võetute osakaalu.

Ajateenistus Eestis ja Soomes

        Eesti    Soome
Ajateenistusse võetute arv (aastas)    ~2500    ~26 000
Protsent aastakäigu meestest    ~33    ~80
Kõrvalehiilimise eest karistatuid (mullu)    182    40–76
Aliikas: PM

-------------------------------------------------------------

Ajateenistuse edasilükkamine Eestis

Eestis ei kutsuta aega teenima neid kutsealuseid, kes on oma tervisliku seisundi tõttu tunnistatud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, on ajapikendustähtaja jooksul saanud 28-aastaseks, on teeninud mõne teise riigi sõjaväes või kes on kriminaalkorras karistatud vabadusekaotusega või keda on karistatud narkokuriteo eest.

Ka ajapikendust on võimalik saada tervislikel põhjustel, samuti näiteks majanduslikel põhjustel, kui kutsealune peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last või kui ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest.

Ajapikendust saab ka keskkooli või kutsekooli omandamiseks 21. eluaastani. Ülikooli sissesaanud noormehed saavad aega teenima minekut kolm aastat edasi lükata, pärast seda tuleb aga minna. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeeriala õpilastel on õigus ajapikendusele kuni õpingute nominaalkestuse lõpuni.

Ajateenistuse lõpetamine Lätis

Novembris 2006 saatis Läti kaitseminister pidulikult koju viimased tuhatkond ajateenijat ning Läti läks täielikult üle kutselisele kaitseväele.

Lätis toetas loobumist ajateenistusest kuni 80 protsenti elanikest, sest Läti kaitsevägi ei saanud lahti Nõukogude okupatsiooni ajal sõjaväeteenistust saatnud halvast mainest, mida taasiseseisvunud Läti armees 1990. aastatel levinud korralagedus, sõdurite nigelad elamistingimused ja määrustikuvälised suhted vaid võimendasid.

1990. aastatel ei saanud ajateenijad tihti ka korralikku väljaõpet, vaid neid kasutati muu hulgas vanglate valvamiseks, mis ajateenistust muidugi populaarsemaks ei muutnud. Erinevalt Eestist ei tohtinud Lätis ajateenistusse kutsuda ka üliõpilasi.

Riigil õnnestus parimatel aastatel ajateenistusse kutsuda kuni 2100 kutsealust, tavaliselt aga tuhatkond noorukit ehk vaid iga kümnenda mehe igast aastakäigust.

Ajateenistus Iisraelis

Iisraelis teenivad aega nii mehed (pildil) kui ka naised. Mehed teenivad tavaliselt kolm aastat, naised kaks. Ajateenistusest on vabastatud enamik Iisraeli vähemusi, mistõttu kohalikud araablased sõjalist koolitust ei saa. Küll julgustab riik aga Iisraeli beduiine sõjaväkke minema.

Eelmisel aastal võeti Iisraelis aega teenima 72 protsenti vastava aastakäigu meestest. 7,3 protsenti vabastati meditsiinilistel põhjustel, 11,2 protsenti aga usukoolidele tehtud erandi tõttu. Samuti ei võeta Iisraelis aega teenima kriminaalkorras karistatuid.
Lisaks sõjaväele on Iisraelis võimalik aega teenida ka piirivalves.

Ajateenistus Saksamaal

Saksamaal võetakse Helsingis asuva Saksa kaitseatašee kolonelleitnant Joachim Timmeri sõnul aega teenima 64 protsenti aastakäigu meestest. Neist omakorda viiendik valivad alternatiivteenistuse, mis tähendab lihtsat ja vähetasustatud tööd meditsiini- ja sotsiaalasutustes.

Ajateenistusest on vabastatud natside tagakiusatud perede liikmed, kelleks on peamiselt juudid, kuigi väike osa neist läheb vabatahtlikult aega teenima.

Saksamaa on Euroopa Liidu suurtest liikmesriikidest ainus, mis on jäänud ajateenistusele truuks ja lähemal ajal pole kavas seda kaotama hakata. Timmeri sõnul on selle põhjuseks see, et ajateenistus on odavam, see aitab värvata professionaalseid sõdureid ning aitab säilitada suhet sõjaväe ja ühiskonna vahel.

Ajateenistus Soomes

Soomes kestab ajateenistus sõltuvalt ametikohast 6,9 või 12 kuud. Aega teenima võetakse umbes 80 protsenti meestest, alternatiivteenistuse valib neist 7 protsenti.

Alternatiivteenistuse pikkus on 395 päeva, mistõttu inimõiguste organisatsioon Amnesty Internationali hinnangul on see liiga diskrimineeriv. Seetõttu nimetab organisatsioon Soomes ajateenistusest kõrvalehoidmise eest vangis istujaid meelsusvangideks. Ajateenistusest kõrvalehiilimise eest määratakse karistuseks 182 päeva vanglas ilma ennetähtaegse vabastamise võimaluseta.

Ajateenistus on Soomes auasi, sellest kõrvalehiilimine on harv, ent viimasel ajal on kõrvalehiilimise eest karistatute arv kasvanud. Kehva tervise pärast vabastatakse ajateenistusest kümnendik noormehi. (PM)