Loomade toitmise keeld osutus seadusvastaseks

Õiguskantsleri meelest ei saa inimestelt võtta õigust omanikuta loomi toita, sest ka neil peab olema võimalus end hinges hoida. Linnud saavad enesega enamasti ise hakkama. Foto: Küllike Rooväli

Omavalitsuste võtted hulkuvate loomade arvukuse piiramiseks on küsitavad. Nii on õiguskantsleri hinnangul seadusvastane keelata omanikuta loomade toitmine, nagu on eesotsas pealinnaga otsustanud mitmed omavalitsused.

«Päris kindlasti ei ole loomasõbralik teguviis nende nälga suretamine,» rääkis Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) liige Heiki Valner. Tema sõnul üritavad vallad hulkuvate loomade arvukust küll paika saada, ent lahendavad probleemi endale mugavamal ja odavamal viisil.

Mullu 4. detsembril võttis Tapa vallavolikogu vastu koerte ja kasside pidamise eeskirja, mille kohaselt loeti keelatud tegevuseks nii omanikuta looma toitmine kui tema pidamine üldkasutavates ruumides või maa-alal, kui see on vastuolus selle elamu kodukorraga.

Ei ole õigust keelata

ELSi hinnangul ei kuulu toitmise keelamine omavalitsuse pädevusse, mistõttu pöördusid nad asjasse selguse saamiseks õiguskantsleri poole.

Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et eeskirja punkt riivab põhiseadusest tulenevat inimeste üldist vabadusõigust – luba teha ja tegemata jätta seda, mida isik soovib. Samuti on vabadusõiguse kaitseala riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Õiguskantsler lisas, et eeskirja kõnealune säte rikub kohaliku omavalitsuse seadusega antud volitusnorme, sest kohalikul omavalitsusel on õigus reguleerida vaid koerte ja kasside omamist ning hulkuvate loomade püüdmist, pidamist ja hukkamist puudutavaid küsimusi.

«Seadused ei sätesta üksikisiku keeldu omanikuta looma toita või pidada, samuti muud kohustust, millest võiks selline keeld tuleneda,» lisas Teder. Tapa vallavolikogu esimees Aleksander Sile kinnitas, et vald vaatab eeskirja üle ning viib seadusega kooskõlla.

Samamoodi on keelatud loomade toitmine korterelamu avalikes ruumides või territooriumil ka näiteks Tallinnas, Narvas ja Pärnus.

Eriti karm on Tartu eeskiri, mis ütleb kohta määramata, et omanikuta või hulkuvate koerte ja kasside toitmine on keelatud. Valneri sõnul on ELSi poole pöördunud murelikud inimesed, kes on väidetavalt loomade toitmise eest Tallinnas trahvi saanud.

Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja asetäitja Kalmer Filatov lükkab aga selle väite ümber. «Trahvitud on siis, kui inimesed loomi toidavad ja selle tagajärjel jääb sodi koristamata. Ja sel juhul käib inimeste korrale kutsumine juba teise paragrahvi alusel.»

Filatovi sõnul pööravad linnajuhid Tapale saadetud märgukirjale kindlasti tähelepanu ning kui leitakse, et lahend puudutab ka Tallinna, muudetakse ilmselt ka pealinna loomapidamise eeskirja.

Mitu looma on lubatud?

Teine ELSi hinnangul õigusvastane tegevus on loomade arvu reguleerimine, kui vald määrab ära, mitu koera või kassi võib korraga korteris pidada. Seltsi jurist Pille Tees tõi välja Haanja, Lasva ja Kiviõli vallavalitsuse. Näiteks seisab Kiviõli koerte ja kasside pidamise eeskirjas, et kortermaja ühes korteris võib pidada ainult ühte täiskasvanud koera ja/või kassi.

Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijevi väitel suhtlevad nad ELSiga ning arvestavad seltsi ettepanekuid. «Praegune eeskiri on esimene variant, sest varem polnud meil üldse eeskirja,» rääkis ta. «Seal on mõned punktid tõepoolest toored, mida on tarvis muuta, kuid siinkohal on tähtis koostöö partneritega.»

Valner lubas, et kindlasti teeb ELS õiguskantslerile päringu ka korteris peetavate koduloomade hulga reguleerimise õigsuse kohta.