/nginx/o/2010/11/09/463487t1hc7e8.jpg)
Mereteadlaste arvutuste järgi tekitasid hülged 2009. aastal Eesti kaluritele kahju 740 000 euro eest, sellest suurem osa Pärnumaal. Saaremaal oli kahjusummaks 70 303 eurot.
Hülged tekitasid aastaga 740 000 euro eest kahju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oluline on vahet teha otsesel ja kaudsel kahjul,» selgitas Eesti mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa Saarte Häälele. Otsene kahju jagunes omakorda kaheks: mõrdadest ära viidud ja kahjustatud kalasaagi kahjusumma Saaremaal oli 51 129 eurot ning lõhutud püüniste kahjusummaks kujunes 19 173 eurot.
Kaudse kahju all mõeldakse kalasaagist saamata jäänud tulu, mida täpselt ei teata, selle üle võib palju spekuleerida. «Uuringus panime põhirõhu otsese kahju väljaselgitamisele,» selgitas Vetemaa.
Kahjusumma selgitati välja küsitlusankeedile vastanud ligi kahesaja kaluri vastustest. Et seda tööd alustati mullu sügisel ja taheti saada ühe aasta tervikpilti, kajastab saadud summa 2009. aasta kahju.
«Kõige suuremat kahju teevad hülged Pärnumaa kaluritele ja see on ka loogiline, kuna seal tegeletakse kalapüügiga rohkem ja kalapüügitulu on kõige suurem,» ütles mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna spetsialist Ulvi Piirisalu Maalehele.
Suurt kahju kannatavad ka Ida-Virumaa kalurid. Üsna suur kahju oli veel Saare- ja Harjumaal, kõige väiksem Hiiumaal.
Võitlus hüljestega
Tänavu kevadel alustas mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakond koostöös kaluritega ka hülgepeletite katsetusi. Proovituist osutus tõsiseltvõetavaks Norra päritolu seadeldis, mis peletab kileda, hüljeste jaoks vastiku heliga. Kaht sellist riista katsetati Saaremaal Nasval ja Sõrves suurtes kastmõrdades, millega rannakalurid püüavad merest räime ja tuulehaugi.
Vetemaa lisas, et seadeldis peletab meres tegelikult kõiki imetajaid ja ilmselt ka lindusid, aga kuna peleteid ei ole seal tihedalt, ei tekita see ka keskkonnaohtu.
Kaluritele, kes tahaksid kohe PRIA ukse taha minna, et kalli peleti ostuks Euroopa Liidu toetust küsida, kinnitab Markus Vetemaa, et seisevnoodaga püügil on selle peletav efekt kindlalt olemas. Teadlased jätkavad katsetusi (rohkem peleteid, teised püügiviisid jms) järgmise aasta lõpuni.