Romade esindaja: kõik tegelevad tagajärgede, mitte põhjustega

Viru tänaval raha küsimisega elatist teeniv roma. Foto: Priit Simson

Põhja-Eesti Romade Ühingu esimees Roman Lutt tõdeb usutluses Postimees.ee'le, et temalegi ei meeldi, kui lapseealised romad ehk mustlased tänaval elatist teenivad. Samas soovitab ta tagajärgedest kõnelemise asemel asuda mõtlema, mida teha, et romad sellisel viisil elamiseks raha ei peaks teenima.

Kas olete tänasest Postimehest juba lugenud lugu Tallinna südalinnas raha küsimise näol elatist teenivatest mustlastest?

Jah, ma lugesin. Kõik tegelevad tagajärgedega, mitte keegi põhjustega. Sellega on kurb värk, et nähakse ebameeldivaid külgi ja keegi ei küsi, miks see olukord nii on.

Kui vaadata internetikeskkonda, siis seal käib selline lahmimine, et lase aga olla. Kõik on «asjatundjad» ja teavad, mida romadega teha – kuni maha löömiseni. 

Tuleks rääkida, milles asi on ja miks Eestis ei ole mitte midagi mustlaste jaoks tehtud.

Kuidas suhtute sellesse, kui lapsed pannakse pilli mängima eesmärgiga selle eest raha küsida?

See on mustlaste puhul nii vana traditsioon. Pillimäng ei ole eriline patt – see on ikka palju parem kui kuskil näppamas käia.

Küsimus on just selles, et tegemist on lastega.

Ega mulle see ka ei meeldi, aga ei saa lihtsalt ühe asja peale osutada. Selle asemel, et keskenduda probleemile, tuleks just lahendusele keskenduda.

Kas tunnete neid romasid ka isiklikult ja teate, miks nad sellisesse olukorda sattunud on, et peavad kerjama?

Isiklikult ma nendega kohtunud ei ole ja nad ei ole mingit kontakti kultuuriseltsiga otsinud. Mul ei ole neid millegagi aidata. Praegu on nii, et nad lähevad tagasi, kust nad tulid, kuid mingid grupid jäävad kindlasti siia paikseks. Peamine küsimus on, et kuidas me inimese vastu võtame – aitame ta tööle, lapsed kooli jne. Praegu ei ole midagi, millega toetada. Paljas tõrjumine on primitiivne.

Mida soovitaksite Eestis teha, et mustlased ei peaks sellisel viisil omale elatist teenima?

Eestis näen esmase küsimusena seda, et lapsed saaksid kooli ja hariduse saamisel kasutatakse soovitusi ja oskusteavet, mida pakuvad Euroopa Liidu institutsioonid.

Seda küsimust saabki lahendada vaid läbi hariduse. Hariduse andmise protsessis ei tohi inimest teha kellekski teiseks, kes ta tegelikult ei ole. Haridusfilosoofia ei tohi olla assimileeriv. Meie terved lapsed suunatakse praegu õppima vaimupuudega laste koolidesse – see on ju elementaarne laste õiguste rikkumine.

Lahendused seisavad poliitilise tahte taga.

Mida teha, et kõik romad koolis haritud saaksid?

Mina ise tegelen ühe uurimistööga praegu ja püüan seda oskusteavet Eestisse tuua – et oleks vundament, mille peale romade hariduse arengukavad toetuksid. Mingit kindlust mul ei ole, et selle pinnalt hakatakse midagi muutma.

Roma lapsed võiksid siis teie hinnangul õppida tavalistes eesti koolides, ainult et eriprogrammi alusel?

Peaks olema tugiüksus, mis teeb tavakooli ja kohaliku omavalitsusega koostööd. Me oleme seda nimetanud küll pere-, küll päevakeskus. Seal võiksid olla kasvatajad ja õpetajad mõlemast rahvusest – nii eestlased kui mustlased.

Kodu peab olema tugevam, aga lapsed ei saa arenguimpulssi praegu ei kodust ega koolist. Tuleks kohalikud lapsed kokku koguda ja hakata väiksest peale hariduse andmisega tegelema.

Kas viimasel ajal on mustlasi Eestisse juurde tulnud?

Suurusjärk on umbes sama – 750-1500 romat. Täpselt on raske määratleda, sest rahvaloenduse ajal ei taheta oma rahvust öelda.