Kiirlugemiskool süüdistab teist koolitajat plagiaadis

Kristjan-Olari Leping Foto: Ants Liigus/ Pärnu Postimees.

OÜ Kiirlugemiskool süüdistab OÜ ATP Koolituse koolitajat Kristjan-Olari Lepingut plagieerimises ja autoriõigusseaduse rikkumises.

Siiani Eestis ainsana kiirlugemisalast avalikku ja sisekoolitust pakkunud Kiirlugemiskooli juhtide väitel kasutab ATP Koolituse koolitaja ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud Kristjan-Olari Leping oma kiirlugemiskursustel peaaegu üks ühele nende firma materjalidest kopeeritud tekste ja harjutusi, kirjutab Pärnu Postimees.

Unikaalne või laialt levinud metoodika?

OÜ Kiirlugemiskool on 2000. aastal omandanud ainuõiguse vene akadeemiku Oleg Andrejevi metoodika järgi kiirlugemist eesti keeles õpetada, seda on aja jooksul täiendatud firma enda kogemustega ja maailmas saadaolevat materjali kasutades.

«Meie õppematerjal sisaldab viiteid kasutatud allikatele ja autoriõigus sellele on vastavalt autoriõiguse seadusele automaatselt tekkinud,» seletas OÜ Kiirlugemiskooli juhataja Kristi Vahtra. «Oleme oma materjali esimesele lehele lisanud hoiatusteksti, et kõik õigused on reserveeritud ja ühtegi selle õppematerjali osa pole lubatud reprodutseerida ega paljundada autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.»

Vahtra jutu järgi osales Leping eelmisel sügisel Kiirlugemiskooli kursusel, kus ta omandas nende materjalid. 2008. aasta kevadel korraldas Leping ATP Koolituse kaudu juba ise samateemalise kursuse, millest võttis osa ka üks Kiirlugemiskooli töötaja.

«Tegime materjalide võrdleva analüüsi ja leidsime, et valdav osa Lepingu materjalist on kopeeritud meie konspektist,» väitis Vahtra. «Isegi harjutused on täpselt üks ühele. Peale selle kasutas ta samu suulisi näiteid ja selgitusi, mida meie koolitaja Jüri Sööt.»

Leping tunnistab, et on Kiirlugemiskooli koolitusel käinud, kuid peab end pigem iseõppijaks.

«Olen ennast täiendanud ja materjali põhiliselt ise koostanud raamatute ja Interneti põhjal,» tõrjus Leping. «Kõikidel koolitustel kasutatakse algallikaid, pole mõtet jalgratast leiutada. Andrejevi metoodika pole maailmas unikaalne, samalaadseid tehnikaid ja harjutusi tehakse lääneski ja asjad kattuvad. Klaverimängu õppimisel on ju samuti heliredelite harjutamine igal pool ühesugune. Ma ei pidanud viitamist vajalikuks, sest seda infot võib igalt poolt saada.»

Koolituste pakkumist reguleerib turg

Vahtra jutu järgi poleks isegi Kiirlugemiskooli materjalidele viitamisest piisanud, sest neilt pole luba küsitud ja firmal pole litsentsilepingu järgi volitusi anda edasi metoodikate õigusi, mille kasutamise loa nad on omandanud.

«Unikaalset materjali on tõepoolest vähe, enamik meie materjalist on aga unikaalne, sest selle on akadeemik Andrejev välja töötanud,» ütles Vahtra.

Leping on pakkunud kuuetunnist kiirlugemiskoolitust 990 ja 1500 krooni eest, Kiirlugemiskoolis maksab kahepäevane lühikursus 2800 krooni.

«Heade koolitajate kursused ei ole odavad, sest enese harimiseks kulunud aeg on tohutu,» kommenteeris Vahtra. «Kui mõni pseudokoolitaja pakub kursust tunduvalt madalama hinnaga, on mõistetav, et minnakse kuulama. Masendav, et Leping hakkas kaks kuud pärast meie kursusel osalemist oma koolitust üsna agressiivselt just koolidele pakkuma, kus on teatavasti hinnatundlikumad kliendid.»

Vahtra arvates on Eesti koolitusturu üldine probleem inimesed, kes kaks raamatut läbi lugenuna või mõne teise tegija kursused läbinuna peavad end juba asjatundjaks ja asuvad teiste materjale kasutades ise koolitama. Erasektoris toimuvat ei saa kontrollida ka haridus- ja teadusministeerium, ainus võimalus sekkuda on võtta ette kohtutee, kuid seni võib autoriõiguste rikkumine jätkuda.

Leping pareerib süüdistusi väitega, et monopoolses seisus olnud firma püüab konkurenti turult tõrjuda. «Neil pole muud taktikat kui mind autoriõiguste rikkumises süüdistada, aga juriidiliselt on kõik korrektne,» väitis Leping. «Mul on oma materjalid, firmal on koolitusluba. Igal pool maailmas on sellel alal palju pakkumisi ja firmasid, meil tekkis millegipärast probleem.»