/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2011/07/07/660874t1h3fb2.jpg)
Hea on, kui justiitsminister Kristen Michali arvamusartikkel õigusloome arendamisest on ministri õppimise ja mitte silmakirjaliku suvise mainekujunduse tulem, ütleb e-Riigi Akadeemia juhatuse liige Ivar Tallo.
Tallo: hea, kui Michal tegeleb õppimise, mitte mainekujundusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaks kuud tagasi pakkus e-Riigi Akadeemia justiitsminister Michalile võimalust uusi õigusloome kaasamise vahendeid videoklipi vahendusel Eesti rahvale tutvustada ja siis arvasid tema nõunikud, et see pole nende teema,» ütles Tallo Postimees.ee’le.
Teema tõstatamist heast õigusloomest peab ta positiivseks. «Justiitsministril on igas valitsuses palju tegemist ja ministri kavatsustele valguse heitmine on ainult positiivne, kuigi programmilise artikli jaoks jäi selles küll mõtteid väheseks.»
Tallo hinnangul oleks Michalil Reformierakonna ministrina olnud viisakas oma artiklis teha ka kummardus kadunud Uno Mereste poole, kes kümmekond aastat tagasi erakonnakaaslasi väsimatult hea seadusloome teemal veenda püüdis.
Eriti oluliseks pidas Tallo Michali artiklis lobiteema tõstatamist. Michal kirjutab tänases Postimehes, et ta soovib näha selgeid kaasamise reegleid ning avalikke kanaleid lobi tegemiseks. Ivar Tallo viitas, et Siim Kallas menetles lobiteemat Euroopa Komisjonis ja see teema oleks võinud varasemaltki esile tulla.
Tallo märkis, et erinevad huvi-, surve- ja lobigrupid on Eestis täiesti olemas ja mõned neist on vägagi mõjukad. Küsimusele, millest sõltub lobitegemise mõju ja kui suur on raha roll, vastas Tallo: «Raha aitab lobi tegemisele väga tugevalt kaasa nii erakondade mõjutamisel kui ka lihtsalt sellega, kui mõned inimesed on võimalik täiskohaga tööle panna mingisuguse taotletava eesmärgi nimel.»
Kindlasti oleks Tallo sõnul hea selgeks rääkida, kas kaasamisel ja kaasamisel on vahet ehk kas organiseeritud huvidele antakse riigiga suhtlemises eeliseid või on kõik kodanikud, ettevõtjad ja mittetulundusorganisatsioonid ühes seisus.
Ta tuletas meelde, et kaasamise mehhanismid on riigikantselei poolt välja töötatud ja seega on võimalused kaasa rääkida täiesti olemas. «Tõsi, regulatsioonid tehnoloogiliste võimaluste toetuseks on puudulikud ja siin on justiitsministeeriumi tööpõld lai.»
Kristen Michal kirjutas tänases Postimehes, et lähiaastail muutub märgatavalt see, kuidas Eestis meie ühist elu korraldatakse. «Tuleb rohkem analüüsi, arutelu ja kaasamist. Seadused sünnivad aeglasemalt ja ehk suurema konsensusega,» lubab minister.