/nginx/o/2009/12/30/289505t1hcd2a.jpg)
Äsja lõppenud suvisest ajateenistusse kutsumisest hoiab kõrvale vaid 2,5 protsenti kutsututest, mis on madalaim näitaja alates 2005. aastast.
Ajateenistusest hoiab kõrvale rekordiliselt vähe noormehi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva nädala ajateenistusse kutsumine on edukalt lõppenud ning ajateenistuskohustuse täitmist alustas 1742 kutsealust, teatas kaitseressursside amet.
Amet märkis positiivselt, et ajateenistusse mitteilmujate arv oli seekordsel ajateenistusse kutsumisel varasemate aastatega võrreldes madalaim. Varasematel aastatel on ajateenistusest kõrvalehoidjate arv olnud suurem. Aastal 2008. oli ajateenistusse mitteilmujate protsent 7,2, 2009. aasta suvisel ajateenistusse kutsumisel 4 ning 2010. aasta suvel 3,3.
Enne 2005. aastat tegelesid ajateenistusse kutsumisega piirkondlikud kaitseringkonnad ning nende andmeid kaitseresursside ametil pole. Seega ei saa öelda, kas sellesuvine ajateenistusse kutsumine oli taasiseseisvunud Eesti kaitseväe edukaim.
Kaitseressursside ameti, Eesti olüpiakomitee ja kaitseväe koostöö tulemusena alustas ajateenistust Staabi- ja sidepataljoni juures tegutsevas kaitseväe spordirühmas 27 kutsealust.
99 protsendil ajateenistusse asunutest on vähemalt keskharidus. Teenistust alustas 168 kõrgharidusega kutsealust, kes moodustavad kümnendiku värsketest ajateenijatest.
Teenistust alustanud ajateenijad, kellest väljaõppe käigus koolitatakse valdavalt tulevased allohvitserid ja autojuhid, asusid ajateenistusse Staabi- ja sidepataljoni, Logistikapataljoni, Kalevi jalaväepataljoni, Pioneeripataljoni, Suurtükiväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, Õhutõrjepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Mereväebaasi.
Kaitseressursside ameti peadirektori Kairi Rikko väitel näitab ajateenistusse mitteilmujate vähenemine kutsealuste kõrget kaitsetahet. «Hea meel on tõdeda, et nagu Eesti avalikus arvamuses tervikuna, nii ka kutsealuste ja reservväelaste seas läbi viidud uuringud kinnitavad toetust ajateenistusele,» sõnas ta.
Vastavalt sõjalise kaitse kümne aasta arengukavale on ajateenistus peamine vahend kaitseväe reservüksuste mehitamiseks.