Kaagvere kooli direktor lahkub ametist

Sirje Hänni. Foto: Margus Ansu

Haridusminister Jaak Aaviksoo kiitis heaks kasvandikele liiga vabade käte andmise tõttu hiljuti kriitikatule alla sattunud Kaagvere erikooli direktori Sirje Hänni lahkumisavalduse. Hänni viimane tööpäev on 15. juuli.

Kuu alguses avalduse esitanud Hänni kohustused võtab üle õppealajuhataja, ütles Postimees.ee'le haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva. «Lähemate päevade jooksul kuulutab ministeerium välja konkursi Kaagvere koolile uue direktori leidmiseks,» lisas Ladva.

Sirje Hännit ei õnnestunud Postimees.ee'l täna telefoni teel kommentaari saamiseks tabada.

1. juunil kirjutas Postimees.ee, et politsei saab väljakutseid Kaagvere erikooli vähemalt paar korda nädalas, vahel ka paar korda päevas – peamiselt on põhjuseks kaklemised ja löömised, asjade lõhkumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine. «Isiklik seisukoht on, et Kaagvere koolis on sisemine kord ja koolikorraldus täiesti käest ära,» andis Tartu maavalitsuse sotsiaalkasvatuse peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Aare Laak kooli juhtimisele karmi hinnangu.

Kaagvere erikooli tööle kandideerinud Ele Mälk kirjutas oma arvamusloos, et sealses koolis on õigused peamiselt õpilastel, töötajaid aga ei kaitse keegi. «Kooli kasvandike emotsioonid hüppavad ühest äärmusest teise ja nende vallalaskmisel ollakse täielikult vabad (loe: karistamatud). See tähendab, et võib karjuda nii kõvasti kui suudad, lõhkuda kõike, mis ette jääb, minna kallale nii kaasõpilastele kui ka töötajatele, sõimata kõiki ja igal pool nii labaselt kui emakeel võimaldab,» kirjutas Mälk. «Töötajate osaks on kõik stoilise rahuga välja kannatada ja teha nägu, et midagi pole juhtunud.»

Direktor Sirje Hänni tõdes toona Postimees.ee’le antud intervjuus, et kuigi Kaagverre tööle kandideerijaid jätkub, on suhteliselt keeruline leida inimest, kes sobiks nii isiksuseomaduste kui professionaalse väljaõppe poolest.

Hänni väljendas ka usku, et enamikest Kaagvere tüdrukutest saavad korralikud, täiesti normaalsed tavalised inimesed. «Muidu ma siin ju ei töötaks. Üks väike osa on alati olemas, kes ei tule järjepidevalt eluga toime – see osakaal kõigub 10-20 protsendi vahel,» lisas Hänni.