Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Õpilased toetavad põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õpilasesinduste Assamblee foorum Sillamäel
Õpilasesinduste Assamblee foorum Sillamäel Foto: Õpilasesinduste Assamblee

Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine on vajalik, et lahendada mitmeid Eesti hariduse probleeme, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL).

«Põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisel ei tohiks keegi end kaotajana tunda. Koolivõrgu korrastamisega saab lahenduse esimese klassi katsete probleem, koolide tasemed muutuvad võrdsemaks ning vähem koole tähendab ka õpetajate puuduse vähenemist,» selgitas EÕLi juhatuse esimees Kuldar Rosenberg, milliseid probleeme kooliastmete lahutamine lahendaks.

Tema sõnul peaks koolireformi peaeesmärk olema hariduse kvaliteedi tõstmine ja seetõttu tuleks loobuda kramplikult iga kooli kaitsmisest ning isiklikud soovid kõrvale jätta.

«Kõik peaksid mõistma, et ilma põhikooli ja gümnaasiumite lahutamiseta on võimatu ka mitmeid meie hariduse suurimaid probleeme lahendada. Muidugi algab võitlus, milline kool jääb ning milline läheb - keegi ei taha kaotada oma kooli.»

EÕL leiab, et koolivõrku ümber korraldades tuleb lähtuda põhimõttest, et algkool peab asuma õpilastele võimalikult lähedal. Põhikool võib toimiva koolitransprodisüsteemi puhul asuda juba kodust kaugemal. Keskkoolide peaksid asuma keskustes ning töötama kas gümnaasiumite või progümnaasiumitena. EÕLi hinnangul tõstaks need muudatused nii alg-, põhi- kui ka keskhariduse kvaliteeti.

«Eesti Õpilasesinduste Liit on seisnud koolivõrgu reorganiseerimise eest aastaid. Fakt on see, et täna ei asu koolid seal, kus on õpilased,» sõnas Rosenberg.

EÕLi hinnangul tuleks koolivõrk korrastada võimalikult kiiresti, sest paratamatult kestab teatav segadus veel mõni aeg pärast põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamist. Rosenbereg rõhutas, et kindlasti ei tohiks koolivõrgu korrastamiseks kuluda üle paari aasta. Vastupidisel juhul ei oleks uut süsteemi võimalik korralikult toimima saada enne kui tekib vajadus juba uuema järele.

Tagasi üles