Kreitzberg: harimatute meeste ühiskonnakiht pole Eesti eripära

Peeter Kreitzberg Foto: Andres Ehrenpreis

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Peeter Kreitzberg leiab, et probleemitõstatus, nagu harimatute meeste ühiskonnakiht pidurdaks Eesti arengut, on veidi liialdatud ning sellise ühiskonnakihi puhul ei ole kindlasti tegemist vaid Eesti eripäraga.

«Nii palju kui mina statistika järgi tean, ei ole neid [harimatuid mehi] protsentuaalselt kindlasti rohkem kui Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias või Kreekas,» märkis Kreitzberg. «Kahtlemata on see probleem, millega tegeleda, kuid selles ei ole mingit Eesti eripära.»

Üks selgitus, miks poisid koolist välja langevad, on tema sõnul see, et Eestis on väga suur naisõpetajate ülekaal. «Poiste käitumismallid ei ole neile [naisõpetajatele] sageli vastuvõetavad. Õppimisel reeglistatakse asju liiga palju, kuid poisid on spontaansemad ja suudavad end veidi vähem kontrollida,» selgitas Kreitzberg.

Tema sõnul tuleks poistele tihtipeale teistmoodi läheneda – tekitada huvi õpitava vastu, mitte eeldada, et nad puhtalt kohusetundest õpivad.

Probleemi lahendamiseks tuleks kooli tööle saada rohkem mehi, kuid see on väga keeruline Eestis valitseva mentaliteedi tõttu, mille kohaselt õpetajakutse meeste amet ei ole, tõdes ta. «Kui mees on koolis mõnda aega õpetaja ja tahab hiljem ettevõtlusesse tööle minna, siis nii mõnigi ettevõtja vaatab, et ohhoo – kas nii vilets mees, et mujale ei kõlvanudki kui kooli.»

Koolist väljalangemuse tõttu Eestisse tekkinud väheharitud meeste ühiskonnakiht aitab elus püsida mitmel meie ühiskonna väärnähul ja raiskab niigi nappi inimvara, märkisid «Eesti haridusstrateegia 2020» koostajad. Postimees kirjutas laupäeval, et tänapäeval ei jõua ligi 12-14 protsenti Eesti noorest põlvkonnast põhiharidusest kaugemale või ei omanda põhiharidustki. «Tagajärjeks on nn alaharitute ühiskonnakiht, kes ei suuda leida korralikku tööd ega sageli luua perekonda, on aldis alkoholile jms,» seisab haridusstrateegias.