/nginx/o/2011/07/05/656944t1hac1b.jpg)
Pühapäeval koduõues vöökõrgust muru trimmerdanud mees niitis maha ka Sosnovski karuputke, mille mahlast ja tükkidest sai ta kätele tõsiseid põletushaavu.
Mees sai karuputke trimmerdamisest põletushaavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ausalt öeldes ei osanud ma trimmerdama minnes midagi karta, arvasin, et Sosnovski karuputk näeb hoopis teistmoodi välja,» lausus Kuressaares elav Ott Õunpuu ajalehele Meie Maa. «Rohi oli üle vöö ja mul oli lühikeste varrukatega särk seljas. Tagantjärele tark olles mul vedas, et nägu oli maskiga kaetud ja jalas olid pikad püksid.»
Kui algul polnud mehel viga midagi, siis järgmisel päeval hakkasid käsivarred kipitama. Kätele tekkisid suured punased villid, mis katki läksid. Asja halvendas veel see, et ta oli viibinud ka päikese käes, sest ei osanud päikesest ohtu karta.
«Arsti juures selgus, et põletushaavad oli tekitanud käte kokkupuude trimmerdamisel tekkinud Sosnovski karuputke tükkide ja taimemahlaga. Ei teagi praegu täpselt, mitmenda astme põletushaavad mul on, kuid asi on päris tõsine,» rääkis Õunpuu. «Päikese eest pean käsi varjama. Samuti pean jälgima, et põletikku ei tekiks ja seetõttu peab käsi korralikult hooldama. Praegu tulebki salvide ja kreemidega põletusele leevendust saada.»
Ott Õunpuu lisas, et on nüüd lugenud, et haavad võivad ka järgmisel aastal välja lüüa. «Igal juhul jäävad kätele alles armid,» sõnas ta.
«Mul isegi vedas. Sest kui ma kiirabis käisin, oli seal üks mees, kes oli rohtu niitnud ujumispükste väel ning temal oli terve keha põletushaavu täis.»
Õunpuu hoiatas, et palavusest hoolimata tuleks sellisel tööl alati pikad riided selga panna ja endale kindlasti selgeks teha, kuidas karuputk välja näeb.
«Karuputk tekitab allergiat ja põletust ning pärast jäävad alles inetud armid,» kinnitas Kuressaare haigla ravijuht Reet Tuisk.
Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad ning on nahka kahjustava ja ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud, nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse ja villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ning paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Päikesepaistelise ilmaga on kahjustused tugevamad, kuna toksilised ained mõjuvad nahapigmendile, millega kaasneb ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes.