/nginx/o/2011/07/02/651158t1hfba6.jpg)
Lõppenud noorte tantsupidu peeti esmakordselt pärast 1955. aastat väljaspool Kalevi staadionit, Lauluväljakul. Järgmise peo toimumispaiga otsustab aga septembris lõppeva üldtantsupeo ideekonkurssi võitja.
Järgmise tantsupeo asukoht lahtine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tantsupeo seekordne asukoht Lauluväljakul oli ühekordne otsus, mille tegi noorte tantsupeo üldjuht Märt Agu oma meeskonnaga. Selle põhjal ei saa midagi otsustada järgmise peo asukoha kohta.
«Järgmine kord korraldatakse tantsupidu ehk Pirita rannas, tantsida saab igal pool,» naljatas tantsupeo assistent Maido Saar.
2014. aasta üldtantsupeo ideekonkurss on juba välja kuulutatud ning sõltub võitva kunstilise juhi ideedest, kus siis tantsima hakatakse. Agu sõnul võib loota ka edaspidi Eesti rahvatantsujuhtide hullude ideede peale.
Lauluväljakul polnud tantsijaid vähem kui varasematel Kalevi staadionil toimunud pidudel. Korraldajate kinnitusel on suurusjärk samaks jäänud, sel korral oli isegi veidi rohkem osalisi kui eelmisel peol.
«Väljak on Kalevi staadionil ja Lauluväljakul umbes sama suur. Ka proportsioonid liikide vahel on samad, 60-72 tantsurühma liigis. Eesti formaadis tantsupeol ühelegi staadionile rohkem ei mahu,» selgitas Agu.
Korraldajate sõnul kardeti, et staadionimuru asemel asfaldil tantsimine saab suuremaks probleemiks kui see tegelikult oli. Tantsijatelt palju kurtmist ei tulnud. Küll aga märgiti, et lauluväljak ja laululava koondavad tantsijaid paremini ning tekitavad võimsama tunde.
Kalevi staadioni olulisust tantsupidudele näitab traditsioon, mille kohaselt istutatakse iga tantsupeo laupäeva hommikul staadioninõlvale tantsupeo peajuhi puu. Alates 1955. aastast on Kalevi staadionil peetud 14 üld- ja 10 noorte tantsupidu. Esimesed üldtantsupeod peeti 1934. ja 1939. aastal Tallinna Kadrioru staadionil.