/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2011/07/03/654434t1h235e.jpg)
Valimiskampaania kulude valvajad peaksid numbrite kokku löömise asemel tegelema sisulise uurimisega, leiab Leo Kunnas. Teda ähvardab 320-eurone sunniraha.
Pihtide vahele sattunud Leo Kunnas kritiseerib valimisraha kontrollimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsikuistel riigikogu valimistel üksikkandidaatidest kõige enam hääli korjanud kirjanik reservkolonelleitnant Leo Kunnas jättis valimiskampaania kulude aruandes märkimata kahe kampaaniaosa maksumuse, kuna need olid mitterahalised annetused. Üks neist kinoklipp, mida näidati Forum Cinema kinodes, ja teine A5 formaadis ühelehelise valimistrükise valmistamine.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegi Kunnasele mai lõpus ettekirjutuse mitterahaliste annetuste täpsustamiseks või vastasel juhul võib teda oodata 320-eurose sunniraha maksmine. Kogu tema kampaania läks aruande kohaselt maksma 938 eurot ja 50 senti ehk võimalik sunniraha moodustaks sellest kolmandiku.
Pole adekvaatset meetodit
Kunnas ei nõustunud ettekirjutusega ja teatas komisjonile, et sunnirahaga ähvardamine ei ole põhjendatud, sest tema on oma aruandes esitanud kõik vajalikud lähteandmed – annetajate nimed, isikukoodid ja tehtud annetuste kirjeldused.
Tema sõnul ei ole korrektne panna ühte lahtrisse otseseid ehk rahaliselt selgelt mõõdetavaid kulusid ja kaudseid kulusid, mille hindamiseks pole isegi adekvaatset meetodit. «Ka leian ma, et hinnangu aususe ja objektiivsuse huvides ei pea erakonnad ja üksikkandidaadid ise oma valimiskampaania kaudseid kulusid hindama, vaid seda peaksite tegema teie,» vastas Kunnas komisjonile.
Kui komisjoni eesmärgiks on Kunnase sõnul tõesti erakondade ja üksikkandidaatide valimiskampaania tegeliku väärtuse hindamine, siis peaks komisjon sõltumatult ja erapooletult hindama ka seda, kui palju on mingid erakonnad või kandidaadid kasutanud riigiasutuste või kohalike omavalitsuste ressursse oma valimiskampaania hüvanguks.
Vaie läks Kunnase poolt teele 22. juunil, praegu ootab ta vastust. Ettekirjutust üle andes ütles ametnik talle, et «no kirjuta aruandesse mingi number, saab asi kaelast».
«Aga mina ei taha, et asi kaelast saaks,» ütles Kunnas Postimehele ja lisas, et aruande näiliselt korrektne esitamine ei saa olla eesmärk, tema jaoks on asi põhimõttes.
«Formaalselt on justkui kõik korras, aga eesmärk polegi suurte erakondade rahastamist ja annetusi lahti harutada,» ütles ta. «Tegelikult peaks komisjon hindama, mis huvid on ühel või teisel ärimehel mõnda erakonda toetada.»
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu nentis, et eelmisel nädalal sai Kunnasele vaie tagasi saadetud, kuna see polnud korrektselt vormistatud ehk sel puudus allkiri. Ilma selleta ei saa dokumenti ametlikuks pidada.
Ei nõustunud kriitikaga
Ojasalu tõdes juhtumit laiemalt kommenteerides, et mitterahalise annetuse puhul saab inimene ise valida mõistliku meetodi, kuidas hind välja selgitada ja seda siis aruandes kirjeldada.
«Kes pole ise majandusinimene, võib alati audiitori, raamatupidaja või selle ala spetsialisti käest teenust tellida,» soovitas Ojasalu. «Kui täpset korda pole, siis mõistliku arusaadava seletuse puhul ei hakka komisjon kindlasti tähti närima.»
Ta toonitas, et kui seadusesse on aruande nõue selgelt sisse kirjutatud, siis üksikjuhtumil sellest mööda vaatamine võib tulevikus ainult suuremaid probleeme tuua.
Ojasalu ei nõustunud Kunnase kriitikaga, et komisjon ei tee sisulist tööd. Tema sõnul koguneti esmakordselt alles aprillis ja nii lühikese ajaga pole võimalik loota väljakujunenud praktikale või metoodikale.
«Asja käivitamine võtab rohkem aega, kui me soovime. Aga et me asjaga ei tegele – nii öelda ei saa,» kinnitas ta.
Viimasel komisjoni koosolekul arutati aruannete ebaülevaatlikkust ja nüüd valmistatakse ette kirja erakondadele saamaks täiendavat informatsiooni aruannete kohta.
«Kui nii juhtub, siis saame andmed mingilgi määral võrreldavaks teha,» tõdes Ojasalu. «Praegu on hulk numbreid, aga millegagi neid võrrelda ei ole.» Järgmine komisjoni koosolek on augustis.