/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/03/27/339063t1hcbc9.jpg)
Sotsiaalpsühholoog Jüri Uljas rõhutas, et nn. harimatute meeste probleemi taga võib osaliselt olla seegi, et koolis pööratakse ilmselt liiga vähe tähelepanu oma elu planeerimise õpetamisele, perekonnasuhete ja üldse suhtlemise õpetamisele.
Sotsiaalpsühholoog: koolis pööratakse vähe tähelepanu elu planeerimise õpetamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsides vastust küsimusele, miks on probleemiks kujunenud just mehed ja mitte naised, pakkus Uljas, et üheks põhjuseks on poiste suurem väljalangevus koolist.
«Ühest küljest tingib seda koolisüsteem tervikuna. Traditsiooniliselt tuuakse siin välja meesõpetajate vähesusest tulenevad probleemid, tüdrukute järgi seatud normid. Samuti asjaolu, et lihtsam on halvasti käituvast õpilasest lahti saada kui temaga tegeleda. Sagedamini on sellisteks õpilasteks just poisid,» kirjeldas ta Postimees.ee’le.
«Haridus annab nii konkreetseid teadmisi kui arendab inimese võimet elus tulevate probleemidega toime tulla. Samas pööratakse ilmselt liiga vähe tähelepanu oma elu planeerimise õpetamisele, perekonnasuhete ja üldse suhtlemise õpetamisele. Kooli poolelijätnud ei saa aga ka neid teadmisi,» nentis Uljas.
«Põhiprobleem ilmselt ongi põhikooli või siis mingi eriala omandamise poolelijätnutega, kuna kõrghariduse omandamisel on võimalik ka hariduse omandamise edasilükkamine. Nii võidakse oodata senikaua kuni majanduslik olukord paraneb. Olen tänavustelt sisseastujatelt küsinud, miks te tahate haridust omandada? Üheks põhjenduseks tuuakse see, et tööturul ei võeta ilma hariduseta üldse jutule ja pole lootustki head töökohta saada,» kirjeldas sotsiaalpsühholoog.
«Meie probleemiks võib aga olla asjaolu, et suhteliselt tagasihoidliku haridusega on meestel võimalik korralikult teenida. Osaliselt on selleks vaja küll spetsiaalharidust, kuid ka selleta on võimalik toime tulla, see asjaolu ei suurenda hariduse populaarsust,» selgitas ta.
«40-50-aastast allaandnud meest üldjuhul päästa ei õnnestu. Selle üheks põhjuseks on levinud mõttelaad et mehed eriti kaua ei ela. Näiteks kui 40-aastane mees teatab, et ta joob ja suitsetab, kuid on ikka veel elus. Paljud üle 50-aastased mehed kipuvad aga arvama, et neil ei ole enam palju elada jäänud, selle arusaama järgi aga kujundatakse ka oma elulaadi ning tehakse valikuid,» nentis sotsiaalpsühholoog.
«Olukorra lootusetuse tajumine mõjutab ka ümbritsevaid, vormides nende mõttelaadi. Selline mõttelaad kipub end aga taastootma järeltulevate põlvede seas. Selle mõttelaadi muutmiseks viiakse pikaajaliste töötute puhul läbi koolitusi ka pereliikmetele,» selgitas Jüri Uljas.
Koolist väljalangemuse tõttu Eestisse tekkinud väheharitud joodikmeeste lumpen aitab elus püsida mitmel meie ühiskonna väärnähul ja raiskab niigi nappi inimvara, hoiatavad «Eesti haridusstrateegia 2020» koostajad.
Kolmapäeval esitas Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ja haridusministeeriumi ühine töörühm haridusministrie «Eesti haridusstrateegia 2020», mis käsitleb haridusvaldkonda esmakordselt tõenduspõhise tervikülevaatena, pakkudes võimalusi Eesti arengu ja elukvaliteedi edendamiseks käesoleval kümnendil.
Dokumendis märgitakse, et tänapäeval ei jõua ligi 12–14 protsenti Eesti noorest põlvkonnast põhiharidusest kaugemale või ei ole seda omandanud – seega pole ka valmis tööturul hakkama saama.
«Tagajärjeks on nn alaharitute ühiskonnakiht, kes ei suuda leida korralikku tööd ega sageli luua perekonda, on aldis alkoholile jms,» seisab haridusstrateegias.