/nginx/o/2008/07/08/55101t1h287e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2008/11/12/93121t1hdbe4.jpg)
Liiklusjärelvalvele on tõsiseks löögiks riigikohtu otsus, mis saadab koguni veerandi politsei kiirusemõõdikutest, 54 Stalker ATR tüüpi seadeldist, riiulitele tolmu koguma.
Politsei ei saa kasutada veerandit kiirusemõõtjatest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti mõjutab kiiruseületamiste avastamist kasutatavate kiirusmõõtmise seadmete arv,» tunnistas politseiameti korrakaitse osakonna juht Tarmo Miilits Postimees.ee'le.
Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja
Anne Osvet lisab, et igal ööpäeval on üle Eesti tööl 100 politseipatrulli ja kõigil on neil kiiruse mõõtmise vahendid olemas.
«Teisisõnu politsei on oma sisemise töö nii ümber korraldanud, et kiiruse mõõtmine toimub endise hooga ja samas mahus. Kiiruseületajatel ei maksa arvata, et nad pääsevad,» ütles Osvet.
Miilitsa sõnul on politsei käsutuses kokku umbes 200 erinevat tüüpi ja erineva tehnoloogiaga kiirusmõõteseadet.
Miilits ütles, et Stalker ATR seadmeid ei kasutata liiklusjärelevalves, kuni leitakse vastav lahend.
«Kindel on see, et nimetatud seadmed on edukalt kasutusel politseis erinevates Euroopa riikides,» märkis Miilits.
Majandusministeerium on välja pakkunud, et politseil tuleks ATR kiirusemõõtjad suunata erakorralisse remonti.
Seejärel saab neile teha remondijärgse esmataatluse, viia vastavusse õigusaktidega ja uuesti kasutusse võtta.
Kui selline lahendus sobiks, kuluks Miilitsa sõnul selleks paar päeva, kirjutas tänane Postimees.