/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2011/07/03/654146t1hf27a.jpg)
Kuigi lähiaastatel peaks haridusministeeriumi hinnangul drastiliselt vähenema gümnaasiumiõpilaste arv, pole maakondades selgust, kas ja kui paljud senised gümnaasiumid saavad endistviisi jätkata.
Omavalitsused venitavad õpilaste arvu vähenedes kooliotsustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeerium on tänaseks analüüsinud üheteistkümne maakonna õpilaste arvu ja prognoosinud koolide võimalikku hulka ja paiknemist.
Tehtud analüüside kohaselt on õppeaastaks 2012/2013 gümnaasiumiastmes õpilaste arv võrreldes 2007./2008. aastaga langenud vähemalt 8800 õpilase võtta.
Kuigi iga maakonna analüüsis pakutakse välja tulevased koolitüüpide jaotused ja arvud, pole maavalitsuste väitel kohalike omavalitsus tasandil selgust ja otsuseid, et milliseid koole ootab sulgemine või üldse muutused.
Koolivõrgu vähendamine
Selge on aga see, et gümnaasiumivõrku ootavad muutused, sest rahandusminister Jürgen Ligi ütles mõne nädala eest riigikogus küsimustele vastates, et valitsuse eesmärgiks ei ole vähendada õpetajate arvu, vaid pigem vähendada koolivõrku.
Sedasama mõtet kinnitas ka haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva, kelle sõnul seavad nii uus gümnaasiumi riiklik õppekava kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus gümnaasiumile senisest kõrgemad nõudmised, mille täitmiseks on aga vaja, et koolis oleks «kriitiline arv õpilasi».
Vastasel korral pole haridusministeeriumi hinnangul võimalik tagada sellist hariduse kvaliteeti, nagu ootab Eesti ühiskond.
Samas pole seaduses paika pandud, et mida tähendab «kriitiline arv õpilasi». Väidetavalt paneb need arvud paika aga üldhariduse rahastamise mudel.
See tähendab, et pearaha makstakse nagu ikka õpilaste arvu järgi, kuid klassi õppekulude täieliku rahastamise tagab riik juhul, kui kooli esimese ja teise kooliastme (1 kuni 6 klass) klasside või liitklasside keskmine õpilaste arv on kuus, kolmanda kooliastme (7 kuni 9 klass) klasside keskmine suurus vähemalt kümme ning gümnaasiumis 21 õpilast, millele lisanduvad teatud erandjuhtumid.
Alati on aga omavalitsustel, mis ei soovi kooli sulgeda, võimalus õpet rahastada enda eelarvest.
Ebapopulaared otsused
Mitmed maavalituse haridusosakonna juhid nagu näiteks Viljandimaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt ütlesid Postimees.ee’le, et omavalitsuste juhid saavad aru, et muudatused koolivõrgus on möödapääsmatud, kuid siiski pole ühtegi omavalitsuse- või koolijuhti, kes oleks nõus muudatusega (kooli sulgemisega) oma koduvallas.
«Maavalitsuse tasandilt vaadatuna on selge, et kooliosade sulgemise ja koolide ühinemiseta ei saa anda kvaliteetset haridust,» nentis Raplamaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Raav. «Otsuse langetavad aga ikka omavalitsused, kes hoiavad visalt kinni oma koolivõrgust, hoolimata asjaolust, et napib vahendeid kooli pidamiseks.»
Ka Järva maavanema Tiina Oraste sõnul on kohalikud omavalitsused teadlikud vajadusest olemasolevat koolivõrku korrastada, kuid takistuseks on enamasti poliitilise tahte ja julguse puudumine.
Oraste väitel peavad omavalitsused õppeasutuse pidajana hindama objektiivselt, kas kohalik kool on võimeline tagama kvaliteetset haridust kõikidele piirkonna lastele.
Ei saa käskida
Kui vastus on aga eitav, pole suurt midagi teha, sest nii maavalitsused kui ka haridus- ja teadusministeerium rõhutavad, et nemad saavad olla üksnes nõuandja rollis, sest koolide avamine ja sulgemine on nende omanike ehk üldhariduskoolide puhul valdavalt kohalike omavalitsuste õigus ja ülesanne.
«Riigil olulisi võimalusi sekkuda pole,» sõnas Ladva.
Küll aga toonitas ta, et rahastamismudelist lähtuvalt võib mitmel pool tekkida raskusi väikeste gümnaasiumide rahastamisel.
Lisaks kehtestab uus gümnaasiumi riiklik õppekava gümnaasiumidele kohustuse pakkuda kolme õppesuunda (alates 2013. aasta sügisest) ja väikestele gümnaasiumidele võib selle nõude täitmine muutuda ülejõu käivaks.
Need kaks argumenti toovad Ladva tagasi tehtud uuringute juurde, sest just sealt on võimalik leida andmeid, mis peaks aitama omavalitsustel langetada koolivõrku puudutavaid otsuseid.
Millal valmivad uuringud veel puuduolevate maakondade kohta, ei osanud Ladva öelda, sest uuringuid teevad HTMi töötajad oma põhitöö kõrvalt. Küll aga lisas ta, et seniste uuringute juures olevaid arvandmeid on kavas täiendada.