Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Viljandimaa: õpilaste arv väheneb 1070 võrra

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Viljandimaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti hinnangul on mitmete koolide muutumine seoses õpilaste arvu pideva paratamatu ja õpilaste arvu vähenemine on olnud prognoositust isegi suurem.

Kütt tõstis esile, et kuigi omavalitsuste juhid saavad aru, et muudatused koolivõrgus on möödapääsmatud, siis pole ühtegi omavalitsuse- või koolijuhti, kes oleks nõus muudatusega (kooli sulgemisega) oma koduvallas.

Haridusministeeriumi analüüs (valmis veebruaris 2009)

Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Viljandimaal 2012./13. õppeaastaks 1070 õpilase võrra.

Esimese kooliastme õpilaste arv võib pigem mõne õpilase võrra kasvada, kuid teisel kooliastmel väheneb tõenäoliselt õpilaste arv 200 õpilase võrra ja kolmandal kooliastmel ligikaudu 550 õpilase võrra.

Prognoosi eeldustes seatud tingimustel väheneb gümnaasiumiastmel õpilaste arv umbes 330 õpilase võrra.

Analüüsiga saate tutvuda siit.

Viljandimaa maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt)

Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule ja kas olete pakutud õpilaste arvu prognoosiga nõus või miks mitte?

Analüüsi ja prognoosi võib pidada adekvaatseks, kuigi õpilaste arvu vähenemine on olnud prognoositust isegi suurem.

Ka haridusosakonna poolt tehtud prognoosid on olnud optimistlikumad, kui tegelik õpilaste arvu vähenemine.

Kuidas muudatused Teie hinnangul Teie maakonna koolivõrku mõjutavad? Milliseid samme on lähiaastatel vaja astuda?

Mitmete koolide muutumine seoses õpilaste arvu pideva vähenemisega (gümnaasiumist põhikooliks, põhikoolist 6 kl kooliks jne) on paratamatu.

Suurimaks mõjutajaks võib olla järgmisest õppeaastast avatav üksnes gümnaasiumiklassidega gümnaasium Viljandis.

Seoses sellega loodame, et see pidurdab veidi Viljandi linnaga piirnevate rõngasvaldade laste maalt linnakooli 1. klassi toomist ning seeläbi põhikoolide säilimist väljaspool Viljandi linna.

Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?

Nii omavalitsuste kui koolide juhtidega on arutatud nimetatud analüüsi kui ka koolivõrgu tulevikuprobleeme.

Üldine seisukoht on: muudatused koolivõrgus on möödapääsmatud, seda tõdevad ka omavalitsusjuhid.

Kui jutt läheb aga konkreetseks, pole ühtegi omavalitsuse- või koolijuhti, kes oleks nõus muudatusega (kooli sulgemisega) oma koduvallas.

Kui on arutatud võimalusi mõne kooli või gümnaasiumi ühendamiseks või sulgemist, siis millised need koolid on, või mis piirkondades võib see vajadus tekkida?

Viljandimaad saab üldiselt vaadelda 3 piirkonnana: Põhja-Viljandimaa, Lõuna Viljandimaa ja Viljandi linn.

Muudatuste tegemisel tuleks nimetatud piirkondi vaadelda tervikutena.

Konkreetseid koole veel sellel õppeaastal nimetada ei saa.

Kui leiate, et koole pole vaja sulgeda, siis kuidas on kavas tagada, et hariduse kvaliteet ei langeks?

Panustame jätkuvalt õpetajate paremale täiendkoolitusele.

Mida soovite antud teema kohta veel ise lisada?

Probleemiks on, et tegelikult puudub institutsioon, kellel oleks antud õigus teha muudatusi koolivõrgus.

Mõistetav, et ükski omavalitsuse- või koolijuht ei saagi öelda, et sulgeme oma kooli. Paratamatult toob see kaasa hariduskvaliteedi ja õpetajate palkade languse ning väikestele omavalitsustele suure kulu suurte koolimajade majanduskulude ja lisamaksete näol.

Tagasi üles