Tartumaa: õpilaste arv väheneb 1130 võrra

Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste sõnul on koolivõrgu muudatuste vajadusest seoses õpilaste arvu muutusega kõneldud juba mitu aastat, kuid viimane sõna on koolide pidajate käes.

Võsaste sõnul toimuvad koolivõrgu muudatuste arutelud mitmetes piirkondades, kuid samas peab mõistma, et õpetuse tase ja laiemalt hariduse kvaliteet ei sõltu siiski üheselt koolivõrgu kontsentratsioonist.

Tema sõnul oleks maavalitsus väga rahul, kui omavalitsused ise oleksid aktiivsemad kehtestama oma koolidele kvaliteedistandardeid ja nende järgimist nõudma. Samuti võiks näiteks volikogudes toimuva haridusteemadel aktiivsed diskussioonid.

«Enamasti usaldatakse vastutus kogu valdkonna eest siiski suures osas koolijuhile, kuna väikestes omavalitsustes puuduvad haridusspetsialistid,» nentis Võsaste.

Haridusministeeriumi analüüs (valmis aprillis 2010)

Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Tartumaal 2012./13. õppeaastaks ligi 1130 õpilase võrra.

Esimesel kooliastmel kasvab õpilaste arv ligikaudu 725 ja teisel kooliastmel umbes 250 õpilase võrra.

Kolmandal kooliastmel väheneb õpilaste arv enam kui 1200 ja gümnaasiumiastmel enam kui 1100 õpilase võrra.

Analüüsiga saate tutvuda siit.

Tartu maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste)

Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule?

Haridus- ja teadusministeeriumi koostatud Tartumaa koolivõrgu analüüs valmis koostöös Tartu maavalitsusega ning statistilises mõttes kajastab see olukorda kindlasti adekvaatselt. Õpilaste arvu prognoos on meie hinnangul realistlik.

Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?

Gümnaasiumide võrgus eristub neli piirkonda: Tartu linn, Tartu lähiümbrus, Kirde-Tartumaa ja Edela-Tartumaa.

Neist viimases on tänaseks otsuse teinud Rannu Keskkool - saabuval sügisel enam 10. klassi õpilasi ei võeta ning koolist saab põhikool.

Puhja ja Rõngu loodavad aga gümnaasiumiosaga jätkata. Kindlam on piirkonna suuremas keskuses Elvas tegutseva gümnaasiumi tulevik.

Väga elavad ühisarutelud on käinud Peipsiveere kandis, kus Alatskivi  keskkool on kenasti korda tehtud ning valmis võtma vastu õpilasi nii  Peipsiääre, Vara kui Pala vallast.

Neis valdades teevad nüüd koostööd juba  ka põhikoolid, et õpetuse taset kõrgena hoida.

Tulevikus pole võimatu, et  Alatskivil hakkavad õppima ka Kallaste lapsed, kuna sealses väikses keskkooliosas töötab seoses eestikeelsele õppele üleminekuga juba praegu mitu pedagoogi Alatskivilt.

Samas on Kallastel olemas õpilaskodu, nii et küsimusi arutamiseks jätkub.

Võnnu keskkool soovib jätkata gümnaasiumiosaga, lootes muuhulgas sellele, et Ahja kool enam gümnaasiumiharidust ei anna.

Ka Luunja vald on otsustanud, et keskkool jääb, kuigi läheduses asuv Kivilinna gümnaasium oma õppesuundade valikuga on tugev magnet.

Gümnaasiumidena on plaanis tööd jätkata ka Ülenurmel ja Lähtel; viimases on asutud laiendama õpilaskodu ning loodetakse tasemel süvaõppega meelitada kohale õpilasi ka kaugemalt.

Põhikoolide võrk maakonnas säilib meie prognooside kohaselt praegusel kujul. Uueks trendiks on põhikoolide juurde lasteaedade rajamine.

Hea näide sellest on Kuuste põhikool, kus esialgu avatud kahest lasteaiarühmast on tänaseks juba väheseks jäänud. Kodukoha lähedane haridus on kõigis Tartumaa omavalitsustes prioriteet.

Kuidas muudatused Teie hinnangul Teie maakonna koolivõrku mõjutavad? Milliseid samme on lähiaastatel vaja astuda?

Koolivõrgu muudatuste vajadusest seoses õpilaste arvu muutusega on  kõneldud juba mitu aastat ka koolivõrgu korrastamine on muutuvas demograafilises, sotsiaalses ja majanduslikus olukorras vajalik.

Eeskätt puudutab see gümnaasiumiosa.

Ka Tartumaa sotsiaalse infrastruktuuri planeeringus analüüsiti gümnaasiumihariduse kättesaadavust kantide lõikes.

Nüüd on olemas ministeeriumi poolne raamistik, millega kohalikud omavalitsused saavad otsuseid tehes arvestada. Eks linnade-valdade kui enamiku koolide pidajate käes olegi otsustamisel viimane sõna.

Maavalitsus saab olla protsesside algataja, inimeste laua taha kokku tooja ja nõustaja. Sügisel toimuski maakonna hariduskonverents, mille teema oli omavalitsuste koostöö koolivõrgu planeerimisel.

Õpetuse tase ega laiemalt hariduse kvaliteet (mis peaks hõlmama ka õpikeskkonda, inimsuhteid jms) ei sõltu siiski üheselt koolivõrgu kontsentratsioonist. Riigieksamite ja tasemetööde tulemuste põhjalikum analüüs seisab veel ees.

Õpilasrände andmete põhjal võib aga öelda, et Tartumaa inimesed usaldavad meie olemasolevaid gümnaasiume ning suurt õppurite äravoolu kuskilt ei toimu.

Maavalitsus saab koolide heale tasemele kaasa aidata mitmel viisil. Olulisim on riiklik järelevalve, mida meie spetsialistid maakonna koolides teevad.

Valimi ja teema annab küll ette haridusministeerium – võrreldes varasema kompleksse välishindamisega on pilt mõnevõrra ühekülgsem.

Järelevalve õiendist saab ühe eksemplari ka kooli pidaja, kelleks reeglina on kohalik omavalitsus.

Hea meelega näeksime, et omavalitsused ise oleksid aktiivsemad kehtestama oma koolidele kvaliteedistandardeid ja nende järgimist nõudma; et volikogudes toimuksid haridusteemadel aktiivsed diskussioonid.

Enamasti usaldatakse vastutus kogu valdkonna eest siiski suures osas koolijuhile, kuna väikestes omavalitsustes puuduvad haridusspetsialistid.

Samas on väga kiiduväärne, et kõik linnad-vallad peavad oma lastele kvaliteetse hariduse andmist ülimalt tähtsaks.

Teine maavalitsuse ülesanne on õpetajate ainesektsioonide töö korraldamine. Need on mitteformaalsed töörühmad, kus pedagoogid omavahel suhtlevad ning häid kogemusi vahetavad.

Mitme sektsiooni õpetajad on vägagi aktiivsed ise koolitusteemasid välja pakkuma ning lektoreid soovitama.

Õpetajakoolitus ning õpetajate meisterlikkus on kindlasti kvaliteetse hariduse üks võtmetegur.

Kui leiate, et koole pole vaja sulgeda, siis kuidas on kavas tagada, et hariduse kvaliteet ei langeks?

Tartu maavalitsus jätkab lähiajal maakonna arengustrateegia uuendamist. Teadmistel, oskustel, haritusel ja meisterlikkusel on selles keskne roll.

Leiame, et sihiks tuleks võtta «keskharidus kõigile» - olgu siis gümnaasiumis või kutsehariduskeskuses.

Jätkame tööd karjäärinõustamissüsteemi arendamisel, et iga noor leiaks pärast põhikooli lõppu endale sobiva haridustee jätku. Vajadusel peavad seda toetama sotsiaaltöö meetmed.

Ei tohiks unustada, et gümnaasium ei ole vaid akadeemilise kõrghariduse poole püüdlejatele – ka kutsekoolides saab mitmeid erialasid õppida keskhariduse baasil.

Mõnigi kogukond näeb kodulähedast üldkeskharidust sotsiaalselt olulise teenusena ning leiab, et suure gümnaasiumi lai õppesuundade valik ning arenenum taristu ei kaalu üles pikenevat kooliteed ning perekondliku ja kogukondliku järelevalve nõrgenemist.

Peame õigeks koolivõrgu sellist ümberkorraldust, et ühegi pere toimetulek ega ühegi õppuri võimalused ei halveneks.

Parima lahenduse leidmine on kõigile osapooltele nõudlik ülesanne ja maavalitsus on jätkuvalt valmis sõna sekka ütlema ning asjatundlikku abi pakkuma.