Raplamaa: õpilaste arv väheneb 810 võrra

Raplamaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Raavi sõnul on Raplamaal aastatel 1991-2010 kadunud 14 õppeasutust ja lähiaastatel on oodata veel mitmeid muudatusi.

Raavi sõnul jõudis koolivõrgu optimeerimise komisjon näiteks tulemuseni, et jätkusuutlikus põhikoolis peaks olema vähemalt 90 õpilast. Selle järgi oli prognoositavate põhikoolide arv 8 (praegu 11).

Samuti leiti, et uue riikliku õppekava nõuetega tõttu saab 2011. aasta sügisest jätkata neli gümnaasiumi ja täiskasvanute gümnaasium. 2016. aasta sügiseks nähti maakonnas ette maksimaalselt kolme gümnaasiumi.

Samas rõhutas ka Raav, et otsuse langetavad omavalitsused, kes hoiavad visalt kinni oma koolivõrgust, hoolimata asjaolust, et napib vahendeid kooli pidamiseks.

Raav toonitas, et maavalitsuse tasandilt vaadatuna ja koolivõrgu optimeerimise komisjoni otsusena on selge, et kooliosade sulgemise ja koolide ühinemiseta ei saa anda kvaliteetset haridust.

Haridusministeeriumi analüüs (valmis oktoober 2009)

Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Raplamaal 2012./2013. õppeaastaks 810 õpilase võrra.

Tõenäoliselt väheneb õpilaste arvu kõigil kooliastmetel. Esimese kooliastme õpilaste arv väheneb kõige vähem – 50 õpilase võrra. Teisel kooliastmel väheneb õpilaste arv 170 õpilase võrra ja kolmandal kooliastmel ligikaudu 470 õpilase võrra.

Prognoosi eeldustes seatud tingimustel väheneb gümnaasiumiastmel õpilaste arv 110 õpilase võrra.

Haridusministeeriumi analüüsis prognoositakse ka asustustihedusest ja valikukriteeriumitest lähtudes kõigi maakonna õpilaste jaoks vajaliku koolide arvu õppeaastaks 2012/2013, esitades mitu versiooni.

Analüüsiga saate tutvuda siit.

Raplamaa maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Raav)

Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule?

HTMi grupp tegi ära suure töö ja neid materjale kasutasime koolivõrgu optimeerimise kava tegemisel. Nende ettepanek omavalitsuste koostöö ja maakonna tervikpildi silme ees hoidmisest on ideaalvariant.

Kas olete pakutud õpilaste arvu prognoosiga nõus või miks mitte?

Kuna HTMi  prognooside suunised tuginesid paljuski asustustihedusele, ei saanud sellega alati arvestada. Maakonnasiseselt on olulised tõmbekeskused, mille suunas toimub liikumine.

Õpilaste rände ja kriitiliste koolide osas saime kinnitust ühesugustele andmetele ja seisukohtadele.

Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna hariduskorralduse peaspetsialist Lea Leppik on koondanud meie maakonna koolide õpilaste arve 1991. aastast ja lisanud valdadest saadud sündide arvu järgi prognoosid 2016. aastani.

Oleme enam tuginenud nendele andmetele.

Kuidas muudatused Teie hinnangul Teie maakonna koolivõrku mõjutavad?

Loomulikult mõjutab õpilaste arvu vähenemine ka meie maakonna koole.

1992. aasta sügisel oli meie maakonnas 5895 õpilast, kes õppisid 31 koolis. 2010.a 10. septembri seisuga õppis meie üldhariduskoolides 3863 õpilast.

Võrreldes eelmise, 2009./2010. õppeaastaga vähenes õpilaste arv 199 võrra.

Esimesse klassi astujate arv aastani 2016 on valdade ja aastate piires väga kõikuv. Ainsana on hea seis Kohila vallal, kus õpilaste arv on kasvutrendis. 2011. aasta sügisel alustab neli esimese klassi (lisaks üks kl Hageris).

Milliseid samme on lähiaastatel vaja astuda?

Aastatel 1991-2010 on meie koolivõrgust kadunud 14 õppeasutust. 1. septembrist 2011 lisandub veel Järlepa kooliosa kadumine.

Algkoolid on peaaegu kadunud, jäänud (1. sept 2011) vaid üks algkool ja kaks lasteaeda-algkooli.

Samuti on paarikümne aasta jooksul kahanenud põhikoolide arv, muutumatu vaid gümnaasiumide arv (seitse koos täiskasvanute gümnaasiumiga).

Omavalitsustel oleks vaja korrigeerida oma koolivõrku (gümnaasiumid, põhikoolid) ning hea oleks sõlmida omavalitsuste piire ületavaid lepinguid.

Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?

Pärast HTMi grupi uuringute tulemuste kättesaamist 2009. Aasta sügisel moodustati ROLi ettepanekul 12-liikmeline koolivõrgu optimeerimise komisjon, kuhu kuulusid omavalitsuste, koolide, maavalitsuse ja lastevanemate esindajad.

Komisjon leidis, et jätkusuutlikus põhikoolis peaks olema vähemalt 90 õpilast. Selle järgi oli prognoositavate põhikoolide arv 8 (praegu 11).

Samuti analüüsis komisjon gümnaasiumide suutlikkust tulla toime uue riikliku õppekava nõuetega (eriti 3 õppesuunda) ja komisjoni arvamuse järgi võiks 2011. aasta sügisest jätkata 4 gümnaasiumi (+ täiskasvanute gümnaasium).

2016. aasta sügiseks nähti maakonnas ette maksimaalselt 3 gümnaasiumi.

Kui on arutatud võimalusi mõne kooli või gümnaasiumi ühendamiseks või sulgemist, siis millised need koolid on, või mis piirkondades võib see vajadus tekkida?

Koolivõrgu optimeerimise kavas toodi välja probleem, et Juuru ja Järvakandi ei suuda 2011. aasta sügisest gümnaasiumina täita uues riiklikus õppekavas sätestatuga (3 õppesuunda, kitsas ja lai matemaatika).

Kuigi uus õppekava rakendub gümnaasiumiosas 2013. aasta sügisest, teevad sel sügisel 10. klassi astujad 2014.a kevadel eksamid uutel alustel ning see nõuab juba sellest sügisest 10. klassi vastuvõtmisel arvestama.

 Juurus oli sel õppeaastal gümnaasiumiosas 33 õpilast ning Järvakandis vaid 19 õpilast.

Võimalikud oleksid ka kaks valdadeülest põhikooli.

Otsuse langetavad aga ikka omavalitsused, kes hoiavad visalt kinni oma koolivõrgust, hoolimata asjaolust, et napib vahendeid kooli pidamiseks.

Kui leiate, et koole pole vaja sulgeda, siis kuidas on kavas tagada, et hariduse kvaliteet ei langeks?

Selle küsimuse peaks esitama omavalitsustele.

Maavalitsuse tasandilt vaadatuna ja koolivõrgu optimeerimise komisjoni otsusena on selge, et kooliosade sulgemise ja koolide ühinemiseta ei saa anda kvaliteetset haridust.