Põlvamaa: õpilaste arv väheneb 810 võrra

Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Peeter Aasa hinnangul takistab nii kultuuri- kui ka hariduskorralduse muudatuste tegemist tegemata haldusreform.

Aasa sõnul reageerivad lastega pered maal aga sellisele olukorrale jalgadega tunduvalt aktiivsemalt, kui see tegelikult võiks toimuda.

Haridusministeeriumi analüüs (valmis jaanuaris 2010)

Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Põlvamaal 2012./2013. õppeaastaks ligi 810 õpilase võrra.

Ainult esimese kooliastme õpilaste arv ei vähene, sest asustustihedusega 8-500 in/km2 valdades kasvab õpilaste arv sama palju, kui ülejäänud valdades ja Põlva linnas õpilaste arv väheneb.

Teisel kooliastmel väheneb õpilaste arv ligikaudu 200 õpilase võrra ja kolmandal kooliastmel 420 õpilase võrra.

Gümnaasiumiastmel väheneb õpilaste arv 210 õpilase võrra.

Haridusministeeriumi analüüsis prognoositakse ka asustustihedusest ja valikukriteeriumitest lähtudes kõigi maakonna õpilaste jaoks vajaliku koolide arvu õppeaastaks 2012/2013, esitades mitu versiooni.

Analüüsiga saate tutvuda siit.

Põlva maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Peeter Aas)

Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule?

See on hea ja vajalik materjal, sest annab koolide pidajatele ministeeriumi hariduspoliitilised põhimõtted ja on samal ajal nn metoodiline materjal.

Selle põhjal on riigi seisukohalt vaadates teoreetiliselt võimalik maakonna koolivõrk üsna lihtsalt paika panna.

Milliseid samme on lähiaastatel vaja astuda?

Põlvamaa omavalitsuste juhid ja kohalike omavalitsuste volikogude muuhulgas haridusega tegelevad komisjonid on selle analüüsi läbi arutanud ja avaldanud valmisolekut ühiselt optimaalne koolivõrk välja töötada ja rakendada.

Seoses riigikogu valimistega jäi see töö kahjuks pooleli.

Tänasega on Põlvamaa Omavalitsuste Liit otsustanud, et moodustab vastava töögrupi ja asub nii hariduse probleemidega sisuliselt kui koolivõrguga taas tegelema ilmselt sügisel.

Selle töö aluseks jääb uuendatud andmetega HTM-i analüüs. HKN-i analüüsi andmed on õiged ja prognoos ennem optimistlik kui liiga kriitiline.

Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?

See on väga lai küsimustering, mis vajab minu arust pikemat ja omaette käsitlemist.

Väga lühidalt üldistades on nii kultuuri- kui ka hariduskorraldus maakondades tänase halduskorralduse ja paljuräägitud, kuid endiselt tegemata haldusreformi vangid.

Hoitakse nahka ja loodetakse ümberkasvamisele, kuid välja tuleb, nagu alati.

Lastega pered maal aga reageerivad sellele olukorrale jalgadega (ratastega) tunduvalt aktiivsemalt, kui see tegelikult võiks toimuda.

Mida soovite antud teema kohta veel ise lisada?

Ootused koolile ja õpetajale on täna ebareaalselt suured. Kool on ühiskonna osa, kelle kaudu avalduvad ühiskonna eri tasandite probleemid lihtsalt valusamalt ja selgemalt.

Kooli kaudu on meie ühiseid väärtushinnanguid võimalik muidugi mõnevõrra mõjutada, kuid mitte põhimõtteliselt, sest olemasolevast ühisest väärtussüsteemist välja astuda ei ole võimalik.