Järvamaa: õpilaste arv väheneb 591 võrra

Järva maakonna maavanema Tiina Oraste sõnul on kohalikud omavalitsused teadlikud vajadusest olemasolevat koolivõrku korrastada, kuid takistuseks on enamasti poliitilise tahte ja julguse puudumine.

Oraste väitel jätkavad olemasolevad koolihooned haridusasutustena, kuid kindlasti toimuvad muutused kooliastmetes ehk mitmed gümnaasiumid jätkavad põhikoolidena ja osa põhikoole lasteaedade-põhikoolidena erinevate kooliastmetega.

Oraste lisas, et omavalitsused õppeasutuse pidajana saavad ja peavad hindama objektiivselt, kas kohalik kool on võimeline tagama kvaliteetset haridust kõikidele piirkonna lastele.

Haridusministeeriumi analüüs (valmis oktoobris 2009)

Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Järvamaal 2012./2013. õppeaastaks 591 õpilase võrra.

Esimesel kooliastmel kasvab õpilaste arv 96 õpilase võrra, kuid teisel kooliastmel väheneb õpilaste arv 55 õpilase võrra ja kolmandal kooliastmel ligikaudu viiesaja (463) õpilase võrra.

Prognoosi eeldustes seatud tingimustel väheneb gümnaasiumiastmes õpilaste arv umbes 170 õpilase võrra.

Haridusministeeriumi analüüsis prognoositakse ka asustustihedusest ja valikukriteeriumitest lähtudes kõigi maakonna õpilaste jaoks vajaliku koolide arvu õppeaastaks 2012/2013, esitades mitu versiooni.

Analüüsiga saate tutvuda siit.

Järva maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab maavanem Tiina Oraste)

Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule?

Enne nimetatud  uuringut puudus maakonnas põhjalik analüüs õpilaste arvu muutuste kohta eelseisvatel aastatel. Antud uuring juhtis nii maavalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste juhtide tähelepanu koolivõrgu optimeerimise vajalikkusele ja võimalustele.

Kas olete pakutud õpilaste arvu prognoosiga nõus või miks mitte?

Õpilaste arvu prognoosiga oleme nõus, kuigi täna näeme seda veelgi pessimistlikumalt. Uuring kajastab õpilaste arvu muutusi sündide ja maakonnasisese õpirände osas, kuid ei kajasta väljarännet maakonnast.

Kuidas muudatused Teie hinnangul Teie maakonna koolivõrku mõjutavad?

Järvamaa koolivõrku on aastate jooksul korrastatud. Näeme, et üldjuhul jätkavad olemasolevad koolihooned haridusasutustena, kuid kindlasti toimuvad muutused kooliastmetes.

Mitmed gümnaasiumid jätkavad põhikoolidena, osa põhikoole lasteaedade-põhikoolidena  erinevate kooliastmetega.

Milliseid samme on lähiaastatel vaja astuda?

Seoses uute riiklike õppekavadega tuleks kõigepealt analüüsida iga keskkooli/gümnaasiumi jätkusuutlikkust õppimise ja õpetamise kvaliteedi, hariduse kättesaadavuse ja omandamise edukuse, õpikeskkonna kaasaja tingimustele vastavuse ja turvalisuse ning koolide efektiivsuse seisukohast lähtudes.

Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?

HTMi uuringu tulemusi tutvustati nii koolijuhtidele kui ka koolide pidajatele. Kohalikud omavalitsused on teadlikud vajadusest olemasolevat koolivõrku korrastada.

Takistuseks on enamasti poliitilise tahte ja julguse puudumine.

Maavalitsuse poolt on tehtud ettekandeid koolivõrgu võimalikust kujunemisest lähiaastatel, pakutud võimalikke variante koolivõrgu korrastamiseks.

Kui on arutatud võimalusi mõne kooli või gümnaasiumi ühendamiseks või sulgemist, siis millised need koolid on, või mis piirkondades võib see vajadus tekkida?

Esimesena alustas gümnaasiumiastme ümberkorraldamisega Türi vald, kus uuest õppeaastast alustavad tegevust senise kahe gümnaasiumi baasil loodud nn puhas gümnaasium ja põhikool.

Järva-Jaani gümnaasium  ja Aravete keskkool on alustanud koostööd keskkooliosa õppesuundade ühiseks väljakujundamiseks sooviga jätkata keskhariduse andmist mõlemas maakoolis.

Paide vallas reorganiseeriti kaks lasteaeda-algkooli, kes jätkavad ühtse haridusasutusena kahes eri õppekohas.

Seoses õpilaste arvu vähenemisega on vajalikud ümberkorraldused juba lähiajal Kareda valla Peetri põhikoolis ja Türi valla Kabala põhikoolis.

Kui leiate, et koole pole vaja sulgeda, siis kuidas on kavas tagada, et hariduse kvaliteet ei langeks?

Analüüsides õpilaste arvu muutusi ja muid koolivõrgu kujunemist mõjutavaid tegureid, tuleb kavandada muudatused kohalike omavalitsuste, maavalitsuse ja riigi koostöös.

Omavalitsused õppeasutuse pidajana saavad ja peavad hindama objektiivselt, kas kohalik kool on võimeline tagama kvaliteetset haridust kõikidele piirkonna lastele.

Samas on kohalikul omavalitsusel kohustus silmas pidada piirkonda kui tervikut, mille üheks olulisemaks näitajaks on õppeasutuse olemasolu.