Jõgevamaa: õpilaste arv väheneb 900 võrra

Jõgeva maakonna haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Andi Einaste sõnul peavad omavalitsused, kui nad otsustavad jätkata sama koolivõrguga, tagama koolides antava kvaliteetse hariduse ja maavanem saab vaid kvaliteeti kontrollida.

Einaste toonitas, et seoses õpilaste arvu vähenemisega tehtavad otsused koolivõrgu muutmise osas on vajalikud aga samas ebapopulaarsed.

Einaste lisas, et viimase 5-6 aasta jooksul on Jõgevamaa kohalikud omavalitsused teinud otsuseid koolivõrgu ümberkorralduste kohta ja praegugi arutatakse mõnda muudatust.

Haridusministeeriumi analüüs (valmis jaanuaris 2010)

Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Jõgevamaal 2012./2013. õppeaastaks 900 õpilase võrra.

Õpilaste arv väheneb kõigil kooliastmetel. Esimese kooliastme õpilaste arv väheneb umbes 80 õpilase võrra, teisel kooliastmel väheneb õpilaste arv umbes 160 õpilase võrra ja kolmandal kooliastmel 440 õpilase võrra.

Prognoosi eeldustes seatud tingimustel väheneb gümnaasiumiastmel õpilaste arv 220 õpilase võrra.

Haridusministeeriumi analüüsis prognoositakse ka asustustihedusest ja valikukriteeriumitest lähtudes kõigi maakonna õpilaste jaoks vajaliku koolide arvu õppeaastaks 2012/2013, esitades mitu versiooni.

Analüüsiga saate tutvuda siit.

Jõgeva maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Andi Einaste)

Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule?

On ära tehtud väga tänuväärne ja mahukas töö. Analüüsis on arvestatud paljusid faktoreid ja olemas on erinevad algandmed. See annab omavalitsustele hea lähtebaasi edasiste otsuste tegemiseks.

Kas olete pakutud õpilaste arvu prognoosiga nõus või miks mitte?

Iga prognoos ongi prognoos, mis näitab pikaajalist tendentsi.

Kuidas muudatused Teie hinnangul Teie maakonna koolivõrku mõjutavad? Milliseid samme on lähiaastatel vaja astuda?

Kindlasti mõjutab see väikese õpilaste arvuga gümnaasiume, kuna gümnaasiumi riiklik õppekava näeb ette kolme õppesuuna olemasolu alates 2013/2014.

Kui aga kohalikel omavalitsustel on olemas poliitiline tahe ja vahendid säilitada oma gümnaasiumi (1-12 kl), siis on võimalus säilitada ka olemasolevate õpilaste arvuga kool.

Kohalikud omavalitsused peavad oma koolivõrgu kriitilise pilguga tõsiselt üle vaatama.

Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?

Jõgeva maakonnas on olemas Jõgevamaa hariduse arengukava 2006.-2012. aastani, millega on tutvunud kõik kohalikud omavalitsused ja võtnud selle teadmiseks, milles oli ka realistlikult prognoositud õpiaste arvu muutusi.

Koolivõrgu arengukava ei ole omavalitsustele siduv, kuid ta on olnud abimaterjaliks koolivõrku puudutavate otsuste tegemisel. Samamoodi on ka HTM-i analüüs abimaterjaliks.

Viimase 5-6 aasta jooksul on Jõgevamaa kohalikud omavalitsused teinud otsuseid koolivõrgu ümberkorralduste kohta. Neid tehakse õpilaste arvu reaalse vähenemise korral.

Jõgeva maakonnas võttis Puurmani vallavolikogu 2011. aasta märtsis vastu otsuse korraldada Puurmani gümnaasium ümber Puurmani põhikooliks alates 2013./2014. õppeaastast. Kooli gümnaasiumiastme tegevus lõpetatakse järkjärgult.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevuskavas on planeeritud haridusteemalisi küsimusi 2011.-2012. aastal kuuel erineval teemal, sh on 2012. aasta veebruariks planeeritud esitada OVL volikogule nägemus maakonna haridusvõrgust 2013./2014. õppeaastaks.

Kui on arutatud võimalusi mõne kooli või gümnaasiumi ühendamiseks või sulgemist, siis millised need koolid on, või mis piirkondades võib see vajadus tekkida?

Riigigümnaasiumi loomist (10-12 klass) on arutatud maakonna kolmes piirkonnas, millest Põltsamaa on loobunud ning Mustvees käib selleteemaline arutelu.

Jõgeva linnal ja ministeeriumil on sõlmitud heade kavatsuste kokkulepe ja linna volikogu on võtnud vastu seisukoha riigigümnaasiumi asutamiseks ning andnud kooskõlastuse lepingu projekti HTM-iga riigigümnaasiumi loomiseks.

Kui leiate, et koole pole vaja sulgeda, siis kuidas on kavas tagada, et hariduse kvaliteet ei langeks?

Hariduskorralduslikud küsimused (nt koolide) sulgemine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Kui on otsustatud jätkata sama koolivõrguga, siis tuleb neil omavalitsustel ja koolil tagada ka kvaliteetne haridus.

Maavanem, olles riigi käepikendus, teostab riiklikku järelevalvet hariduse kvaliteedi üle.

Seoses õpilaste arvu vähenemisega tehtavad otsused koolivõrgu muutmise osas on vajalikud aga samas ebapopulaarsed.