Harjumaa: õpilaste arv väheneb 3200 võrra

Kuigi Harjumaa maavalitsus on nõus haridusministeeriumi hinnanguga õpilaste arvu vähenemise kohta, on nende sõnul otsustamine, kuidas edasi minna, kohalike omavalitsuste õlgadel.

Samas lubab maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liiders, et nad kavatsevad selle aasta lõpul koolide pidajatega kohtuda, et nonde plaanidest ülevaade saada.

Liidersi sõnul on kohalikud omavalitsused asunud koolivõrku korrastaja ja saavad muutuvast olukorrast aru, kuid gümnaasiumiastmes, kus õpilaste kadu on kõige suurem, on muudatusi seni üks: Loksal on liitunud kaks erineva õppekeelega kooli.

Haridusministeeriumi analüüs (valmis juunis 2009)

Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Harjumaal 2012./2013. õppeaastaks kokku 3200 õpilase võrra. Esimesel kooliastmel on õpilaste arvu kasv 2800 ja teisel astmel 650, kuid kolmandal astmel väheneb õpilaste arv 1950 võrra ja gümnaasiumiastmel väheneb õpilaste arv 4710 õpilase võrra.

Haridusministeeriumi analüüsis prognoositakse ka asustustihedusest ja valikukriteeriumitest lähtudes kõigi maakonna õpilaste jaoks vajaliku koolide arvu õppeaastaks 2012/2013, esitades mitu versiooni.

Analüüsiga saate tutvuda siit.

Harjumaa maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liiders)

Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule?

HTMi poolt 2009. aastal koostatud uuring «Harjumaa koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks» on tolles ajahetkes igati asjakohane.

Lisaks Harjumaa koolidele on käsitletud selles ka Tallinna koolivõrku, seega sisaldab nimetatud uuring andmeid kogu Harju maakonna kohta.

Kuidas muudatused Teie hinnangul Teie maakonna koolivõrku mõjutavad?

Praegu elame aastas 2011. Seega on nimetatud uuring juba osaliselt arvandmete suhtes muutunud.

Õpilaste arv on stabiliseerunud, kuid koos taristu muudatustega ei asu koolid seal, kus «asuvad» õpilased.

Eriti on raskusi nn pealinnaregioonis, näiteks Saue, Harku, Viimsi vallas, samuti Tallinnas Nõmme ja Pirita linnaosas, kus ei jätku koolikohti esimesse klassi astujatele.

Maa piirkonna vanemaid kutsuvad linnatuled ja lapsi tahetakse panna linna kooli, mis sel kevadel ei olnud küll võimalik.

Milliseid samme on lähiaastatel vaja astuda?

Et koolivõrk vajab korrastamist, on kõigile arusaadav, eriti uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) valguses.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksood tsiteerides on Eestis 30+ kutseõppeasutust 28 000 õpilasega ja 220+ gümnaasiumi 33 000 õpilasega ning selline suhe ei ole mõistlik.

Harjumaal on olukord gümnaasiumide osas veelgi drastilisem: meil on 19 gümnaasiumi 1720ne õpilasega.

Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?

Kuigi koolide pidamine on omavalitsuste pädevuses, otsustas Harju maavanem Ülle Rajasalu kutsuda omavalitsusi koostööle.

Töörühm töötas välja kriteeriumid, mida tuleks arvestada gümnaasiumide pidamisel, et oleks täidetud PGSis kehtestatud nõuded ja arvestatud Eesti haridusstrateegia 2012–2020 kavandiga.

Koole analüüsiti seitsme kriteeriumi alusel: kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, kolme õppesuuna rakendamine, turvaline õppekeskkond, hariduskulude toetused, võimalikud regionaalsed koostööpiirkonnad, harjumuslik õpilasränne ning eelnevast tulenevalt õpilaste kaalutletud keskmine arv gümnaasiumiastmes.

Tulenevalt kriteeriumidest ja 2010./2011. õppeaasta gümnaasiumiastme õpilaste arvust jaotasime Harjumaa gümnaasiumid kolme gruppi.

Esimesse gruppi kuuluvad gümnaasiumid, kus kõik kriteeriumid on täidetud.

Ühe kooli puhul on arvestatud, et lisandub ka mittestatsionaarne õpe ning liituda võiks sama omavalitsuse teise kooli gümnaasiumiaste.

Teise grupi moodustavad koolid, kus gümnaasiumastme õpilaste arv on väiksem.

Piirkonniti on soovitused erinevad. Kaaluda võiks mittestatsionaarse õppe lisamist, eesti- ja venekeelse õppe võimaldamist või muutmist põhikooliks.

Kolmanda grupi moodustavad gümnaasiumid, kus õpilasi ei piisa kriteeriumide täitmiseks.

Need koolid võiksid olla pigem põhikoolid.

Kui on arutatud võimalusi mõne kooli või gümnaasiumi ühendamiseks või  sulgemist, siis millised need koolid on, või mis piirkondades võib see  vajadus tekkida?

Omavalitsustel endil tuleb kaaluda, kuidas on mõistlik edasi minna. Riik maksab hariduskulude toetusi kindlate kriteeriumide alusel.

See osa, mida riik ei kata, tuleb valdade-linnade eelarvest. See on kohalike poliitikute otsustamise koht, kuidas omavalitsuste rahakott vastu peab ning milliste koolidega jätkatakse.

Maakonna töörühmal on kavas kohtuda koolide pidajatega (sept - nov 2011), et teada saada, kuidas nad edasi kavatsevad toimetada.

Seejärel aasta lõpus koostame kokkuvõtte ja jagame kohalikele omavalitsustele soovitusi.

Kohalikud omavalitsused on juba asunud vastavalt oma võimalustele koolivõrku korrastama ja vaatavad tulevikku realistlikult. Rääkides gümnaasiumiastmega koolidest on näiteks Loksa linnas liitunud juba kaks erineva õppekeelega kooli.

Loodame, et ka Maardu ja Paldiski linn käivad sama rada.