Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Homsest saab taotleda kalastuskaarte jõevähipüügiks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Jõevähid.
Jõevähid. Foto: Ove Maidla / Postimees

Homsest, 1. juulist saab taotleda nii elektrooniliselt www.pilet.ee kaudu kui ka keskkonnaameti kohalikust kontorist kalastuskaarte 1. augustist kuni 31. augustini kestvaks jõevähipüügiks kõikides maakondades.

Elektrooniliselt ja vahetult keskkonnaametist taotletavatele püügivõimalustele on kehtestatud eraldi piirarvud, et tagada suurem võrdsus erinevate taotlusviiside vahel. Mõlemal juhul algab taotluste vastuvõtmine 1. juuli hommikul kell 9, teatas ameti pressiesindaja.

Tänavu on jõevähipüük lubatud kõikides maakondades ehk lisanduvad Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maakond, kus leidub piisava jõevähivaruga veekogusid. Püügivõimalusi on ka suurendatud, näiteks Saaremaal on kasutada lubatud püügivahendite piirarvuks 1000 eelmise aasta 500 asemel.

«Viimastel aastatel on jõevähkide käekäiku soodsas suunas mõjutanud eelkõige veerohkus, samas on osades veekogudes olukorda halvendanud katkulaadsed suremised,» ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.

Vähikatku leviku vältimiseks on sel aastal vähipüük keelatud Laugi peakraavis, Põduste jões, Riksu ojas, ja Riksu lahes Saaremaal, Jägala jões ja selle lisajõgedes Harjumaal, Ahja jões ja Leevi jões Põlvamaal ning Mustjões Võru maakonnas. Ka on keelatud püüda jõevähke, kelle pikkus on otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata) väiksem kui 11 cm.

Kalastuskaartide elektrooniliseks taotlemiseks on loodud uus internetikeskkond aadressil www.pilet.ee. Uude keskkonda pääseb lisaks ID-kaardile ka pangalingi, mobiil-ID ja kasutajakonto loomise kaudu. Tänu sellele saab elektroonilist taotlusvõimalust kasutada suurem hulk inimesi.

Keskkonnaametist saab kaarti taotleda kohapeal, kuid taotluse võib saata ka postiga või digitaalselt allkirjastatult e-postiga. Taotluse esitamise täpne aeg fikseeritakse kas üleandmise hetkel; posti või e-postiga saabunud taotluste puhul arvestatakse aega, mille kalastuskaardi andja on märkinud oma dokumendihaldussüsteemis, www.pilet.ee süsteemis toimub taotluste rahuldamine automaatselt seni kuni jagub ettenähtud piirave.

«Sõltumata taotlemise kanalist antakse ühele isikule ühe maakonna piires kalastuskaart kokku kuni viie vähipüügivahendiga püügiks kuni kolme ööpäeva jooksul, mistõttu mitmest kanalist korraga taotlemine suuremaid püügivõimalusi ei anna,» märkis Ain Soome.

1. juulist kalastuskaarte blanketil enam välja ei anta, tegu on vaid elektrooniliste dokumentidega keskkonnaregistris. Nii elektrooniliselt kui ka keskkonnaametist taotlejad saavad oma kalastuskaardi andmeid vaadata kalanduse infosüsteemides https://kala.envir.ee ja www.pilet.ee.

Ka saab alates 1. juulist mobiilimaksega soetada lisaks tavalisele harrastuspüügiõigusele neid kalastuskaarte, millele ei ole kehtestatud piirarve, nagu näiteks lõheliste püügiks lõhe- ja forellijõgedes ning allveepüügiks Saadjärvel ja Kuremaa järvel.

Täpsem info keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Tagasi üles