/nginx/o/2010/09/14/432292t1hf260.png)
Valitsuse tegevusprogrammi lõimumispoliitika osa on üldmuljena üsna skemaatiline ja seatud eesmärkide täitmise hindamiseks seatud näitajad jätavad pealiskaudse mulje, leiab oma analüüsis poliitikauuringute keskus Praxis.
Praxis: valitsusliidu lõimumispoliitika vajaks laiemat vaadet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimiste eel antud erakondade lubadusi ja uue valitsuse tegevusprogrammi analüüsinud Maiu Uus selgitab, et kõik lõimumiseks planeeritud tegevused on vajalikud ja pööravad tähelepanu olulistele probleemidele, kuid eesmärkide täitmise hindamiseks seatud näitaja – kodakondsusetute arvu langus 89700ni – jätab valdkonna keerukust arvestades pealiskaudse mulje.
«Valitsuse tegevusprogrammi kirja saanud tegevused on kui valikuline väljavõte kehtiva Eesti lõimumiskava ja selle uue rakendusplaani 2011-2013 eelnõust, sekka mõni viide ka Ida-Virumaa tegevuskavale,» lisas Uus. «Kui valitsuse programmis jätkub keeleõppekeskne retoorika, siis kehtivas lõimumiskavas on varasemaga võrreldes pandud keeleõppe kõrval rohkem rõhku poliitilisele ja sotsiaal-majanduslikule lõimumisele.»
Analüütik nendib, et valitsuse lõimumispoliitika on paljuski Reformierakonna nägu, nähes lõimumist, ühiskonna avatust ja sallivust vahendina Eesti majanduse ja rahvusvahelise konkurentsivõimelisuse tugevdamisel.
«Lõimumise valdkonna tegevussuunad, haridus- ja keelepoliitikas muukeelset elanikkonda puudutavad tegevused pärinevad sõna-sõnalt Reformierakonna valimisplatvormist,» märkis Uus.
Valitsuse eesmärgiks lõimumispoliitikas on tagada võrdsed võimalused edukaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele, olenemata rahvuslikust kuuluvusest ja emakeelest. Valitsusliidu leppes ja tegevusprogrammis on nenditud, et valitsusliit näeb elanikkonna mitmekesisuses rikastavat võimalust Eesti eduks ja arenguks.
Koalitsioonikõneluste järel on Isamaa ja Res Publica Liidu panusena rõhutatud, et kodakondsuspoliitikat ei muudeta ja erilist tähelepanu osutatud Ida-Virumaa probleemide lahendamisele.
Jätkuvalt on prioriteediks eesti keele õppe jätkamine muu emakeelega inimestele ja lähiaastatel kulub enam ressursse venekeelse gümnaasiumi eestikeelsele õppele ülemineku toetamisele.
Maiu Uus peab huvitavaks tõigaks, et kodakondsuspoliitikat ei muudeta, kuid senisest rohkem pööratakse tähelepanu migratsioonipoliitika arendamisele. «Järgnevatel aastatel saab ühelt poolt väljakutseks tagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõud ning teiselt poolt mitte lubada väheste oskustega võõrtööjõu massilist sissetoomist,» osutas ta.
Enamik planeeritud lõimumisvaldkonna tegevusi lõppeb 2014. aastaks ja üheks olulisemaks sündmuseks uue valitsuse valitsemisajal saab olema Eesti lõimumiskava 2014-2020 koostamine.