/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2012/07/12/1211858t1h7547.jpg)
Täna toimub Lennusadamas Suurte meremõtlejate foorum, kus arutatakse Eesti mereala kultuurilise tähtsuse üle.
Meremõtlejad annavad panuse mereala planeeringusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelu tulemusi kasutatakse Eesti mereala planeeringu koostamisel. Foorum on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.
„Eesti ja kogu Läänemere kasutus muutub aina intensiivsemaks ning harjumuspäraste tegevuste kõrvale on tekkinud ka uued mereala kasutusviisid. Merd ei kasutata enam pelgalt kalapüügiks ja laevasõiduks ning seetõttu tuleb merekasutuse reeglites üheskoos kokku leppida,“ ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv. „Just sel eesmärgil, et meri oleks puhas, hoitud ja tulusalt kasutatud ning arvestaks seejuures meie kultuurilise eripäraga, on rahandusministeeriumis koostamisel Eesti mereala planeering.“
Eesti merest kui meie iseolemise alusest räägivad foorumil mitmed merega seotud elualade tuntud nimed, teiste hulgas meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kirjanduse uurija ja semiootik Kadri Tüür ning ajakirjanik ja merendustegelane Enn Kreem. Moderaatorimütsi paneb pähe meremõtleja Aleksei Lotman.
Suurte meremõtlejate foorumit korraldavad rahandusministeerium ja konsultatsiooniettevõte Hendrikson&Ko ning see on osa Tallinna Merepäevade programmist. Üritus algab kell 16 Lennusadama meremõtlejate alal.
Rahandusministeerium vastutab Eestis erinevate riiklike planeeringute korraldamise eest. Mereala planeeringut tervele Eesti merealale koostatakse esmakordselt ning selle eesmärk on kokku leppida põhimõtted, mis viisil mereala erinevates piirkondades kasutada. Üleriigilise mereala planeeringuga ei muudeta Pärnu ja Hiiu maakondade kehtivates mereala planeeringutes seatud tingimusi ja põhimõtteid.