/nginx/o/2009/11/02/259614t1h5f35.jpg)
Oma seisukohad haridusminister Jaak Aaviksoo kõrghariduse reformikava kohta esitanud rektorite nõukogu leiab, et ministri pakutud sajaprotsendisest õppekava täitmise nõudest tuleb loobuda, muidu kannatab ülikoolihariduse kvaliteet.
Rektorite nõukogu: Aaviksoo reformikava ründab õppe kvaliteeti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvame, et süsteemi, kus peamiseks eesmärgiks seatakse õigustatult õppetöö kvaliteet, ei ole mõistlik sisse planeerida mehhanisme, mis hakkavad põhieesmärki survestama või sellele vastu töötama,» seisab ülikoolijuhtide pöördumises.
«Teeme ettepaneku võimaldada õppetöös enam paindlikkust ja loobuda sajaprotsendilisest õppekava täitmise nõudest. Üliõpilaste edasijõudmise tulemuslikkust tuleks mõõta õppeaasta, mitte semestri lõikes.»
Rektorid peavad ka ülioluliseks, et vajadusepõhine tudengite toetussüsteem käivituks samaaegselt kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmisega.
«Sidudes tasuta õppimise võimaluse sajaprotsendilise õppekava täitmisega igal semestril kasvab ebakindlus kõrghariduse omandamise võimalikkuse osas ning eriti majanduslikult vähekindlustatud tudengikandidaatide jaoks.»
Lubagem noortel maksta
Kommenteerides kava kehtestada Eestis tasuta kõrgharidus, leiavad rektorid, et tasulist õpet ei tohiks keelata.
«Eesti põhiseaduse paragrahvi 37 järgi on igaühel õigus haridusele. Rektorid ei pea mõistlikuks keelata ülikoolis täiskoormusega õppimine andekal noorel, kes soovib oma õpinguid ise finantseerida.»
Samuti leiavad ülikoolijuhid, et võõrkeelsetele õppekavadele õppemaksu kehtestamise idee ei arvesta kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegilisi suundi ja senitehtud pingutusi.
«Nii satuvad rahaliselt ebavõrdsesse olukorda tudengid, kes soovivad Eestis õppida võõrkeelsel õppekaval,» märgivad nad.
«Leiame, et kõiki Euroopa Liidu tudengeid tuleb kohelda võrdselt, sõltumata õppekeelest, õppemaksu võiks nõuda kolmandate riikide üliõpilastelt.»
Doktorid vääriksid erandit
Kuigi reformi projekt ei käsitle doktoriõppe korraldust ja rahastamist, leiavad rektorid, et välistada tuleb doktoriõppe käsitlemine ülejäänud tasemeõppega sarnastel tingimustel.
«Toetame senikehtinud praktikat, mis on võimaldanud ülikoolidel pakkuda osakoormusega õppes tasuta õppekohti ja doktoranditoetust. »
Rektorid ootavad ka, et ülikoolide uue rahastamismudeli väljatöötamine saab olema avatud ja kaasav ka detailide tasemel. «Kokku lepitavad mõõdikud peaksid toetama lisaks tulemuslikkuse eesmärgile ka õppe kvaliteeti,» leiavad nad.
Rektorite sõnul ei ole Aaviksoo pakutud õppekavati ühtse vastuvõtu võimalusi ja ohte arutatud seni tasemel, mis võimaldaks hinnata selle eeliseid või puudusi olemasoleva süsteemi ees. «Puudub selgus, kas ühtne sisseastumiseksam on vajalik soovitud muudatuste tegemiseks,» märgivad nad.
Gümnaasium vajab ka reformi
Rektorite nõukogu lisab, et toetab kõrgharidusreformi eesmärke, kuid peab kõrgharidusreformi läbiviimise eelduseks põhi- ja gümnaasiumihariduse põhjalikku reformimist.
Ülikoolid väljendavad oma valmisolekut reformikava lähtealuste täpsustamisel ning vastava seadusandluse väljatöötamisel osalemiseks.
Aaviksoole saadetud kiri põhineb nõukogu 28. juuni koosolekul kokkulepitule.