Tallinnas peetud NATO-Ukraina nõukogu istungil osalenud USA kaitseminister Robert Gates tõdes pressikonverentsil, et Eesti muutis enda vastu suunatud küberrünnakud hoopis suureks edulooks ning on tänaseks küberturvalisuse vallas juhtpositsioonil.
Gates: Eesti pööras küberrünnakud oma edulooks
Gates lisas, et Eesti on NATO liikmetest suhtelises mõttes üks suuremaid panustajaid sõjalisse koostöösse ning rõhutas, et Iraagi valitsuse soov Eesti kontingenti oma riigis hoida, on suureks tunnustuseks meie kaitseväele.
Gates tänas pressikonverentsil Eestit NATO-Ukraina nõukogu istungi korraldamise eest, kus tem sõnul old arutlusel rahvusvahelisted operatsioonid, regionaalne julgeolek, Venemaa viimase aja sammud, küberrünnakud ning Venemaa sõjaline kallaletung Gruusiale.
Ta lisas, et Ameerika Ühendriigid toetavad igati Eestis tegutsemist alustanud NATO küberkaitsekeskust.
Vastates pressikonverentsil küsimusele NATO kaitseplaanide kohta Eesti osas kinnitasid nii Ansip kui Gates, et organisatsioon tegeleb pidevalt ettevaatava kaitseplaneerimisega ning kuna olukord maailmas muutub pidevalt, muudetakse pidevalt ka kaitseplaane.
Ansip lisas, et kuna NATO põhiprintsiip on kollektiivkaitse, pole meil mingit põhjust arvata, et see Eesti kohta ei toimi.
«Küberruumi julgeoleku tagamine on tõsine väljakutse rahvusvahelise üldsuse jaoks ning mul on hea meel, et Eestis asuvast keskusest on saanud usaldusväärne osa NATO koostööst,» sõnas peaminister Ansip kohtumisel Gatesiga.
Tema sõnul on NATO küberkaitsekeskus saanud rahvusvahelise akrediteeringu ning seega rahvusvahelise sõjaväelise organisatsiooni staatuse.
Küberkaitse kompetentsikeskuse töös on sponsorriikidena osalenud Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Läti, Leedu, Slovakkia ja Eesti. Lisaks on keskuses töötanud USA ekspert.