/nginx/o/2011/06/28/646734t1h4973.jpg)
Putšiaegne Eesti esindaja Moskvas Jüri Kahn on välisministeeriumi koostatud raamatus «Teine tulemine» kirjeldanud, kuidas tal ainsa eestlasena õnnestus osaleda 19. augustil Moskvas GKTšP korraldatud pressikonverentsil, sest tal oli MIDi pressikeskuse volitus.
«Kohale tuli minna tund aega varem, auto jätta kahe kilomeetri kaugusele. /--/ Pressikeskuses oli metsik rahvatung, paigaldatud oli lisatoole. Mina istusin tuntud ajakirjaniku Vladimir Kisseljovi kõrval. Esimese küsimuse esitas Moskovski Komsomoletsi korrespondent: «Täna tegite te riigipöörde. Mis te arvate, kui kaua te võimul püsite?» /--/
Seda, et putšistid olid närvilised ja hirmul, märkasid kõik. Asepresident Gennadi Janajevi käed värisesid. Kisseljov ütles selle peale, et «tema kaua vastu ei pea.»
2001. aastal Postimehele antud intervjuus rääkis Gennadi Janajev: «Käed värisesid mul sellepärast, et ma ei esinenud tsirkuses, kus kakssada vaatajat mind välja võiks vilistada, vaid pöördusin terve maailma poole, et massiteabevahendite kaudu teavitada Gorbatšovi haigusest. Samas, mul ei olnud ju Gorbatšovi korraldust juhtimine enese peale võtta, samuti mitte arstlikku diagnoosi.» Tema sõnul oli käte värisemine inimlik reaktsioon selles olukorras.
Gennadi Janajev istus putši järel 1994. aastani kinni, sai aga siis amnestia. Janajev suri 2010. aastal. (PM)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)