/nginx/o/2008/11/12/93147t1hf252.jpg)
Kaitsepolitseiamet otsustab lähiajal, kas taotleb menetluse algatamist Tallinna linnavalitsuse suhtes, kust väljastati ajakirjandusele salastatud dokumente.
Salastatud kirjade väljaandmine võib linnavalitsusele tuua menetluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitseiameti komissar Andres Kahar ütles, et salastatud dokumentide lekitamine ei ole kapo uurimisalluvuses. «Meie uurimist algatada ei saa, kuid saame seda taotleda prokuratuurilt, politseilt või andmekaitseinspektsioonilt,» märkis Kahar. «Kas me seda ka teeme, ei ole veel otsustatud, kuid see ei võta väga kaua aega,» kinnitas ta.
Äripäeva eksperiment näitas, et Tallinna linnavalitsuse ametnikud on delikaatsete dokumentidega lohakad ja annavad välja dokumente, millel on juurdepääsupiirang. Ajalehel õnnestus linnavalitsusest kätte saada kaks dokumenti kaitsepolitsei range märkega, mille järgi on neil juurdepääsupiirang aastani 2012. või 2018. Neist üks oli koguni salastatud maadevahetuse kriminaalasja puudutav dokument.
Dokumente andsid välja linnakantselei üldosakonna juht Anne-Mari Vunder ja Tallinna linnaplaneerimisameti juhi abi Tiina Vest.
«Ma ei anna sel teemal kommentaare, sest selle kohta on algatatud asutusesisene uurimine,» ütles Vunder.
Linnasekretär Toomas Sepp ütles, et kolmel ajakirjaniku küsitud dokumendil oli tõepoolest juurdepääsupiirang pandud. «Tänaseks oleme juurdepääsupiirangute osas küsinud kaitsepolitseilt, kelle kirjadega tegu oli, kas see kirja sisu, mis meie arvates ei ole väärt olema asutusesiseseks kasutamiseks, seda väärib. Ühel juhul on kaitsepolitseilt meile tulnud ka vastus, et jah, see kiri täna ei ole enam seda väärt, selle võib välja anda,» sõnas Sepp linnavalitsuse pressikonverentsil.
Linnasekretär selgitas, et asutusesiseseks kasutuseks tuleb tunnistada kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teave.
Sepp tutvustas kirjade sisu, mis olid Tallinnale saadetud. «Ühel juhul kuna mingi maja ehitati ja kes on sinna korterisse sisse kirjutatud olnud ja teisel juhul küsiti ühe linnavalitsuse korralduse alusmaterjale, mida meie inimesed ei osanud hinnata kui asutusesiseseks kasutuseks hinnatud dokumente,» selgitas Sepp. Nüüd oleme esitanud kapole küsimuse, kas see sisu väärib enda teada hoidmist.