/nginx/o/2010/12/31/491880t1hdf47.jpg)
Eesti Rahvusringhäälingu tippe hämmastab kriitika, mis puudutab ETV eetris olnud saadet «Püramiidi tipus», sest nende hinnangul eeldabki teaduse populariseerimine ajakirjanduses teemade populaarsemat käsitlemist, kui osa teadlaskonnast ootab.
ERR: kriitika üllatab meid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERRi juhatuse liige Hanno Tomberg, ETV peatoimetaja Heidi Pruuli ja haridussaadete toimetuse juhataja Piret Suurväli avaldasid sihtasutusele Archimedes saadetud kirjas asutusele, kelle programmist eraldatud toetuse toel jõudsid ETV eetrisse saated «Püramiidi tipus» ja «Rakett 69», toetust.
TTÜ professor Madis Metsis kirjutas Postimehe arvamuslehel, et iga hädine teaduskäsitlus – nagu ETV eetris jooksnud teadussaade «Püramiidi tipus» seda oli – depopulariseerib teadust, andes rahvale signaali, et teadus on segane värk, mingi friikide pärusmaa, kuhu tavainimesel on parem nina mitte toppida.
SA Archimedes saadetud kirja autorid tõstsid esile, et konkursile esitati mitmeid teleprojekte ja komisjon oli pädev otsustama, millised projektid on kõige paremini teostatavad ja peaksid ühtlasi leidma laias auditooriumis positiivse vastuvõtu.
Mõlemad saated läbisid väidetavalt ETV programminõukogu ja saateid tootnud väikefirmad arvestasid tehtud ettepanekutega.
«ERRil ei ole põhjust kahelda «Püramiidi tipus» ja «Rakett 69» teleprojektide jätkusuutlikkuses ka teisel ja kolmandal hooajal,» väideti ühiskirjas.
Kirja autorid tõid välja, et «Rakett 69» oli esimest korda eetris 15. jaanuaril 2010 ja avasaade kogus 74 500 vaatajat ning vaatajate arv kasvas kahel esimesel kuul. Viimased kaks saadet kogusid küll vähem vaatajaid (42 000 ja 40 000), kuid see on väidetavalt selgitatav televaatamise sesoonse iseloomuga.
«Püramiidi tipus» alustas 15. jaanuaril 2011 51 000 vaatajaga ja keskmiseks vaatajate arvuks kujunes 40 250 vaatajat.
«Pöörame suurt tähelepanu vaatajate arvule seetõttu, et see on ainus mõõdetav suurus teleprojektide edukuse hindamisel,» väideti kirjas. «Kõik teised hinnangud, kaasa arvatud ajaleheartiklid, on subjektiivsed arvamusavaldused, mille alusel ei saa laiemaid üldistusi teha.»
Rahvusringhääling rõhutas ka, et nad ei kahtle teleprojektide tootmisega seotud väikefirmade töötajate professionaalsuses.
«Teaduse populariseerimine ajakirjanduses ja eriti televisioonis eeldab käsitlevate teemade populaarsemat käsitlemist, kui osa teadlaskonnast ootab,» väideti kirjas. «See eeldab ka mängulisemate ja kaasahaaravamate formaatide väljatöötamist, millele osa teadlastest on seni aktiivselt vastu seisnud. Kindlasti ei togi sellega aga kahaneda telekanali ega saate tõepärasus ja usaldusväärsus.»