/nginx/o/2009/07/06/202740t1hbeb6.jpg)
Esmakordselt peetakse laulu- ja tantsupidu ühes ja samas keskkonnas ning nad moodustavad ühise alguse ja lõpuga ühe suure tervikjutustuse sellest, mis maa see selline on.
Noorte laulu- ja tantsupidu esitab küsimusi ja jutustab lugusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XI noorte laulu- ja tantsupeo «maa ja ilm» programmijuht Raul Talmari sõnul loodab ta, et publikul jääb ka pärast peo lõppu küsimus, mis maa see on, kes sellist pidu teeb. Noorte tantsu- ja laulupeo võib selle ühe kunstilise juhi Märt Agu sõnul Tallinna Euroopa kultuuripealinna programmi raames kokku võtta kui «Selle maa lood Lauluväljakul.»
1. juulil peo avamisel küsitakse «Mis maa see on?» See saab vastuse 3. juulil laulupeo lõpus, kui tantsijad ja lauljad esitavad koos teose «Laul Põhjamaast.»
Noorte tantsupeo lugu räägib sellest, kuidas igatsusest ilma näha saab tahtmine tagasi tulla ning kuidas üks noor inimene ilma kasvades oma maa avastab ning siia tagasi ruttab.
Korraldajate sõnul on kaks pidu koos ühel väljakul uus ja võimas kogemus. Mudilaskooride üldjuht Aarne Saluveer märkis, et päris palju uuenduslikke ja heas mõttes hulle asju tehti ära, idee tasandil riiulisse jäänud plaane oli vähem. Ta tõi näite, et esmakordselt tuleb laulupeol esitamisele laul, millele lapsed on sõnu kirjutanud. Laste salmid jäävad «Sõmeralt sõrmikulle» rahvalaulust pärit alguse ja Leelo Tungla kirjutatud lõpu vahele.
Saluveer rääkis, et 10 aasta lõikes on laulu- ja tantsupidude korraldamisel tehtud mõningaid vigu, kuid samas on korraldus pidevalt paranenud. Tema sõnul pole täide läinud nende ennustused, kes kümne aasta eest laulu- ja tantsupidudele, eriti noorte omale, paratamatut kadumist ennustasid. Saluveer nentis, et see on suurim terviklik omataoline tore üritus, kus kõik, alates vanavanematest kuni noorteni koos eestlaseks olemist tunnetavad, läbi elavad ning mõttestavad.
Tantsupeo kunstilise juhi Märt Agu sõnul on kõik tantsijad juba Tallinnas, näod naerul, tahtmist ja hakkamist täis.
«Linn on tantsijaid täis. Kultuuriaasta raames võib öelda: «Tallinn tantsib!»,» sõnas ta.
Laulupeolised saabuvad Tallinna mõni päev hiljem, tantsijate järel. Laulupeo kunstilise juhi Veronika Portsmuthi sõnul jõuavad pillimehed pealinna kolmapäeval ning lauljad reede hommikul.
Noorte laulu- ja tantsupeol osaleb kokku 22239 lauljat, 7554 tantsijat ja 2111 pillimeest, nende seas on noorim viie aastane laulja ja vanim 80-aastane puhkpillimängija.
Korraldajate andmeil moodustavad 33500 esinejat umbes kolm protsenti rahvastikust, peole oodatud 100000 külalist on aga kaheksa protsenti Eesti rahvastikust.
Laulupeol kõige kaugemad osalejad ei tule mitte Kihnust või Setomaalt vaid hoopis Hiinast. Peiyang Choir õppis nimelt selgeks segakoori eestikeelse repertuaari ning pääses samuti laulukaare alla suursündmusele laulma.
Pühapäeva hommikul läbi linna liikuva rongkäigu publikul soovitasid korraldajad kõnniteedele jääda.
«Väga meeldiv kogemus oli kindlasti kui sai rongkäigulisi käega katsuda, kuid see võttis liikumiskiiruse alla,» meenutas Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee 2009. aastat. Siis venis rongkäik ligi poolteist tundi kavandatust kauem ning seetõttu viibis ka kontserdi algus.
«Laulupidu algab siis kui rongkäik lõpeb,» nentis Saluveer kõrvalt.