204 km/h kihutanu alistas riigikohtus politsei

Kiirusemõõtja Foto: Liis Treimann

204-kilomeetrise tunni­kii­ru­se­ga vahele jäänud autojuhi vaidlus politseiga tipnes nädal tagasi riigi­kohtu otsusega, mis sundis politseid kasutusest eemal­da­ma umbes 50 ebasobivat kiiru­se­mõõtjat.

Politseiameti korrakaitsedirektor Tarmo Miilits ütles, et nüüd on nad kõik need ligi poolsada Stalker ATRi kiirusemõõtjat riiulile seisma pannud.

Põhjus, miks esimesena politseis kasutusele võetud ja

12 aastat tagasi moodsaimad kiirusemõõtjad äkki enam töötamiseks ei sobi, peitub riigikohtu 4. novembri otsuses.

Selle järgi on Stalker ATR, mida veel nädal tagasi kasutasid oma igapäevatöös paljud vallakonstaablid, seaduse mõistes kiirusemõõtmiseks vale vahend. Nii pole nendega mõõdetud kiiruseületustel õigus ka trahve määrata.

Põhjuse sääraseks järelduseks andis mullu 4. mail Tallinna-Pärnu maantee neljarealise kiirtee 15 kilomeetril sõitnud Sergo Borisenko, kes kihutas politseiautole vastu 204-kilomeetrise tunnikiirusega.

Mehele järele kihutanud politseinikud pidasid rohkem kui sada kilomeetrit lubatust kiiremini sõitnud Borisenko kinni ja talle määrati karistuseks 12 000-kroonine rahatrahv koos juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks.

Borisenko vaidlustas oma karistuse kohtus, väites, et talle jäeti tutvustamata kiirusemõõturi näit ja see ei vasta mõõteseaduse nõuetele.

Lisaks ei pidanud Borisenko usutavaks, et politseinikud jõudsid pärast auto ringikeeramist kihutajale järele teda kordagi silmist kaotamata ja seetõttu peeti ekslikult kinni hoopis tema.

Harju maakohus jättis mehe kaebuse rahuldamata, kuid Borisenkot esindanud liiklusjurist Indrek Sirk esitas uue kaebuse, kus väitis, et mõõtjal polnud erialast pädevust, sest kiirust mõõtnud vanemat tüüpi Stalker oli politseinikul käes. Sirgi väitel kehtis kuni eelmise aasta lõpuni Põhja prefektuuris kord, et kiirusemõõteseade pidi töötamise ajal olema liikuvas autos statsionaarselt kinnitatud.

Olulisima punktina tõi endine politseikomissar Sirk välja aga seiga, et kasutatud Stalker ei vasta kehtivatele mõõteseaduse nõuetele. Sirgi väitel on n-ö vana Stalkeri mudeli veapiir kiiruse mõõtmisel mõni kilomeeter seadusega lubatust suurem.

Riigikohus leidis, et õigus on kaebajail, sest kiirusemõõturil, millega Borisenko väidetav kihutamine fikseeriti, oli kehtiv tüübikinnituse tunnistus kuni 2006. aasta märtsini. Ning hoolimata faktist, et politsei oli mullu kevadel Stalker ATRi kiirusemõõtja ametlikult taadelnud, oli kehtiva tüübikinnituse järgi kiirusmõõtmise veapiir 5–7 km/h seadusega lubatud

3 km/h asemel.

Kuna sellega ei vastanud Stalker õigusaktides esitatud nõuetele, leidis riigikohus, et sellega polnud võimalik Borisenko juhitud auto kiirust nõuetekohaselt tuvastada ja seetõttu tuleb tema karistus tühistada.

Kohtuotsuse järgi tuleb Borisenkole kihutamise eest määratud karistus tühistada ja riik peab talle hüvitama ligi 9300 krooni advokaadikulusid.

Politseiameti teatel pole nad veel otsustanud, kas kavatsevad riigikohtu otsuse vaidlustada või taotlevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt mõõteseaduse ümbertegemist. «Kuid senikaua seisavad need Stalker ATRid kasutuseta,» ütles korrakaitse direktor Tarmo Miilits.