Merekool soovib mereakadeemiast lahku lüüa

Mereakadeemia veebruaris ametisse vannutatud rektor Heiki Lindpere tunnistab, et Eesti merehariduses on probleeme palju ja akadeemia sees käärib kõvasti. Foto: Mihkel Maripuu

Rahapuudus, struktuurimuudatused, erinev arusaam mereharidusest Eestis, lisaks veel isiklikud intriigid on Eesti Mereakadeemia ja merekooli omavahel tülli pööranud.

«See on soov merekool hävitada ja meie iseseisvus kaotada,» ütleb merekooli direktor Rein Ausmees kaks nädalat tagasi mereakadeemia nõukogus vastu võetud otsuse kohta muuta merekool mereakadeemia osakonnaks.

«See on härra Ausmehe ja tema elukaaslase Sirje Medelli, kes on juhtumisi ka härra Ausmehe alluv (Sirje Medell on merekooli infoosakonna juhataja – toim) isiklik vastuseis,» pareerib süüdistusi mereakadeemia rektor Heiki Lindpere.

Tüli rakenduskõrgharidust pakkuva mereakadeemia ja kutseharidust pakkuva merekooli vahel kestab juba aastaid, vaatamata sellele, et tegu on justnagu ühe ja sama asutusega. Nimelt on merekool juriidiliselt mereakadeemia struktuuriüksus, ametliku nimega Eesti Mereakadeemia Merekool.

Veel varem tegutseti sama akadeemia juures ametikooli sildi all. Ometi on merekool samal ajal nautinud märgatavat iseseisvust. «Ausmees on juhtinud seda nagu peremees. Sellise dubleeriva struktuuri alleshoidmine mereakadeemia sees on olnud eelmiste rektorite viga,» räägib Lindpere.

Konflikt on selge. Praeguse olukorraga pole samas rahul kumbki pool. Kui mereakadeemia rektor Heiki Lindpere toetab merekooli muutmist osakonnaks, siis Rein Ausmehe sooviks on vastupidine liikumine ehk merekooli iseseisvumine. «Minu isiklik arvamus on, et seda tehakse raha pärast,» arvab Ausmees struktuurimuutuste motiivide kohta. Asi on selles, et kuigi mereakadeemia ja merekool on justnagu üks, eraldab haridusministeerium raha kahe erineva rea alt – rakenduskõrghariduseks ja kutseõppeks.

Ausmees lisab, et juba siis, kui merekool neli aastat tagasi muudeti mereakadeemia struktuuriüksuseks, oli eesmärgiks merekooli kutseõpperahade saamine mereakadeemia käsutusse. Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere möönab, et osaliselt on see isegi õige. «Tollal mereakadeemial raha ei olnud, merekooli kontol aga oli, tollane rektor Jüri Kann ilmselt soovis selle abil olukorda leevendada,» selgitab Lindpere, kuid lisab: «Praegu on olukord vastupidine, ilma akadeemia toetuseta merekool rahaliselt hakkama ei saaks.»

Raha- ja struktuuriprobleemidele viitab ka merekooli infoosakonna juhataja Sirje Medell. «Kui teised kutseõppeasutused arenevad praegu väga kiiresti, siis merekool jäi näiteks ilma Euroopa Liidu toetusfondidest kutseõppele eraldatud rahast,» räägib Medell «Seda sellepärast, et kuigi me anname kutseõpet, ei ole me mereakadeemia juures enam kutseõppeasutus.»

Lisaks rahale ja võimuvõitlusele on kahe kooli vahelises vastasseisus suur osa ka isiklikel suhetel. Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere, kes ise on jurist ja vaatab valdkonda kõrvalt, tunnistab, et merendus ja mereharidus Eestis on üks väike ala, kus kõik tunnevad kõiki, keegi on kellegi sõber ja keegi kellegi vaenlane. «Näiteks Ausmees ja Lember (Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember) on nagu kass ja koer. Kogu aeg tülis,» räägib Lindpere.

Lember on mereakadeemia ja merekooli vahelises kähmluses oluline tegelane, sest just temas nähakse võimalikku kandidaati merekooli järgmise direktori ametisse. Rein Ausmehega lõpeb ju leping augustis ning Eesti Päevaleht kirjutas mõni nädal tagasi, et Lindpere tegi uue direktori leidmiseks suunatud konkursi. Nimelt esitati konkursi läbimiseks kaks uut nõuet, et kandidaadil peavad olema soovituskirjad Eesti laevaomanike liidult (mida juhib Toivo Ninnas) ja Eesti sõltumatute meremeeste ametiühingult (mida juhib Jüri Lember).

«Selline kord tehti spetsiaalselt minust lahtisaamiseks,» on Ausmees kindel. «Ninnas soovib vana sõpra Lemberit sellele kohale sokutada,» lisab Medell. Lindpere põhjendab uute tingimuste sättimist aga sellega, et mereharidust tehaksegi ju laevaomanike ja meremeeste jaoks, nii on ka loomulik neilt nõu küsida. Samas tunnistab Lindpere ka ise: «Lemberilt soovituskirja Ausmees muidugi ei saa.»

Kui isiklikud intriigid, rahaprobleemid ja veidrad struktuurid, dubleerimine ja konkurents kõrvale jätta, siis ühes asjas on tülitsevad pooled ka ühte meelt. Seis Eesti merehariduses pole kiita ja haridusministeerium on aastaid probleemidest mööda vaadanud. Näitena võib tuua kas või selle, kuidas mereakadeemia on viimastel aastatel vahetanud rektoreid nagu kindaid – peaaegu iga aasta üks rektor. Haridusministeerium ise ei taha aga mereakadeemia ja merekooli tülitsemist kommenteerida. «See on mereakadeemia siseasi,» tuleb sealt vastus.