Vastuseks kümne venekeelse kooli hoolekogude ettepanekule lubada mitmel haridustemplil venekeelseks jääda teatas haridusministeerium, et gümnaasiumide eesti keelele viimine liidab ühiskonda ning on noortele endile kasulik lahendus.
Ministeerium: vene kooli keelereform aitab lepitada
«Teadlased on öelnud, et riigikeele oskamine ja ühtne koolisüsteem on kõige parem võimalus siluda ühiskonnas valitsevaid lõhesid,» ütles haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva Postimees.ee’le.
Ta meenutas, et enamiku kooliajast õpivad noored tulevikus soovi korral jätkuvalt vene keeles, sest venekeelne põhikool säilib. «Seal tuleb vaid eesti keele õpet natuke parandada, et noortel oleks võimalik minna sujuvalt edasi gümnaasiumisse, mis on eestikeelne.»
Ladva ei kiitnud heaks venekeelsete koolide hoolekogude ministrile saadetud kirjas välja käidud kompromisslahendust, mille kohaselt võiks ainete eesti keeles õpetamise asemel anda rohkem eesti keelt kui õppeainet.
Pressiesindaja meenutas, et Nõukogude ajal pidi eestikeelses koolis vene keele ja kirjanduse õppimise tõttu aasta aega kauem õppima kui venekeelses, märkides, et vaevalt tänapäeva venekeelsed noored taolist lahendust eelistaksid.
«See tuleb millegi arvelt, seda ei saa lihtsalt tühja koha pealt sünnitada. Noori ei saa viimseni ära kurnata.»
Vastuseks Aaviksoole kirja saatnute tähelepanekule, et venekeelse gümnaasiumi hoolekogu tahte vastaselt eesti õppekeelele sundimine pole demokraatlik, märkis Ladva, et tegu on riigi rahade eest tegutseva asutusega, mistõttu peab tal olema võimalus sõna sekka öelda.
«Kui laiemat pilti vaadata, siis peab arvestama sellega, et nt aserbaidžaanlased võivad kuskil otsustada, et tahavad aserbaidžaanikeelse gümnaasiumi avada. Mis see õnnetu riik siis peale hakkab?»
Kümne Tallinna venekeelse gümnaasiumi hoolekogu juhid saatsid minister Jaak Aaviksoole jaanipäeva eel kirja, kus paluvad, et minister lubaks neil jätkata tänavu sügisest vene keeles õpetamist ega seaks lisaks tähtaegu, mis aastaks peavad nad eesti õppekeelele üle minema.