/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/10/07/246670t1ha759.jpg)
Kümne Tallinna venekeelse kooli hoolekogud kutsuvad haridusministrit üles lubama nende gümnaasiumides vene keeles tähtajatult edasi õpetada, pakkudes alternatiiviks eesti keele tundide arvu suurendamist.
Vene hoolekogud: õppigem rohkem riigikeelt, mitte eesti keeles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister Jaak Aaviksoole jaanipäeva eel kirja saatnud kümme hoolekogujuhti paluvad, et minister lubaks jätkata tänavu sügisest vene keeles õpetamist vastava taotluse esitanud gümnaasiumidel ning ei seaks lisaks tähtaegu, mis aastaks nad peavad eesti õppekeelele üle minema.
«Vene õppekeele valimise otsus on tingitud eelkõige lastele konkurentsivõimelise hariduse ja põhjalike emakeelsete aineteadmiste andmise soovist,» seisab pöördumises.
«Nõustudes, et osa ainetest on eesti keeles õpetatavad, teeme ettepaneku intensiivistada gümnaasiumi ja põhikooli osas eesti keele kui eraldi õppeaine õpetamist, suurendades kursuse mahtu.»
Demokraatia kaitsevari
Hoolekogujuhid leiavad, et need koolid peaksid saama loa keeleüleminekust loobuda, kuna nii käituda on demokraatlik.
Allakirjutanud väidavad, et kui sama kümne kooli hoolekogud kunagi Tallinna linnavolikogult keeleülemineku erandit palusid, siis tuginesid nende soovid just lapsevanemate ja õpilaste arvamustele ning koolide endi hinnangutele, et nood pole keelevahetuseks valmis.
«Usume, et demokraatliku ühiskonna printsiibid peaksid toimima kõigil ühiskonna tasanditel – seda sisendame me ka oma lastesse,» seisab pöördumises.
«Hoolekogu esindajad soovivad kasvatada noortest inimestest tõelised kodanikud, kes austavad Eesti Vabariigi riigikorda ja tunnevad, et nende arvamus on riigi jaoks oluline,» lisavad nad.
Meenutades, et koolide hoolekogude töös osalevad ka õpilased, leiavad allakirjutanud, et uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab noortele võimaluse tunda end täisväärtuslike demokraatliku ühiskonna liikmetena.
Järgivad seadust
Nad rõhutavad, et venekeelse õppe jätkumist taotleda on igati seaduslik, kuigi meediast kippuvat tekkima vastupidine kuvand.
«Koolide hoolekogude taotlusi tõlgendatakse kui soovimatust õppida ja õpetada koolides eesti keelt. Selline tõlgendus meedias tekitab ühiskonnas arvamuse, et vene koolide juhid, õpetajad, õpilased ja nende vanemad ei ole seaduskuulekad.»
Nende sõnul on taoline arusaam ekslik.
Seadus lubab nimelt gümnaasiumi hoolekogul teha linnavolikogule ettepaneku õpetada seal aineid muus kui eesti õppekeeles. Kui see on kooskõlas kooli arengukavaga ja linnavolikogule mõte meeldib, võib viimane esitada seepeale taotluse valitsusele, kes siis ütleb lõpliku õppekeelt puudutava sõna.
Kõnealuse kümne gümnaasiumi hoolekogud nii käitusidki ning Tallinna linn saatis omapoolse avalduse märtsis valitsuse poole teele. Viimane pole oma otsust veel teinud, kuigi Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et erandilootust on tõenäoliselt vaid kahel õhtukoolil, millest Tallinnas asub üks.
Hoolekogude juhid viitavad oma pöördumises lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ka põhiseaduse paragrahvile, kus on muuhulgas öeldud, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel ning vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppekeele kool ise.
Kool otsustagu ise
Hoolekogude juhid väljendasid muret, et õppekeelega seonduvate riiklike otsuste langetamisel saab määravaks mitte lapsevanemate ja õppijate soov, mis on esitatud nende taotlustes, vaid välisvaatleja hinnang konkreetse gümnaasiumi ülemineku tehnilisest valmidusest.
«Palume teid kui ministrit selliseid hinnanguid mitte arvestada,» pöördusid nad Aaviksoo poole.
Hoolekogude esindajad kirjutasid ministrile, et peavad eesti keele õppimist väga vajalikuks, kuid hindavad väga ka seda, et keeleõpet tähtsustav suund ei raskendaks ülejäänud õppeainete omandamist ehk siis noorte edasist arengut ja elus hakkamasaamist.
«Soovime, et meie lapsed elaksid ja töötaksid Eesti Vabariigi heaks ja et nende haridus tagaks mitte ainult hea eesti keele oskuse, vaid ka tugevad teadmised reaal- ja humanitaarainetes.»
Kirja koopiad on saadetud riigikogule, presidendile, valitsusele ja õiguskantslerile.
Pöördumisele kirjutasid alla Lasnamäe vene gümnaasiumi, Linnamäe vene lütseumi, Kesklinna vene gümnaasiumi, Paekaare gümnaasiumi, Haabersti vene gümnaasiumi, Tallinna Mustjõe gümnaasiumi, Karjamaa gümnaasium, Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi, Lasnamäe gümnaasium ja Tallinn Tõnismäe reaalkooli hoolekogu esimehed.
Neist Vana-Kalamaja koolile erandi taotlemist kaalub ka Aaviksoo.
Seaduse kohaselt algab tänavu 1. septembrist venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60 protsendi ulatuses eesti õppekeelele, mis tähendab, et kolme gümnaasiumiaasta jooksul peab just selles ulatuses riigikeelseid aineid õppima. Mitu protsenti ainetest antakse seejuures esimesel õppeaastal, pole samas oluline.