/nginx/o/2010/08/17/418997t1hcd5c.jpg)
Liiklusõpetaja Johannes Pirita sõnul peaks uue liiklusseaduse järgi liiklemiseks üldjoontes valmis olema kõik need, kes selle seaduse vastu on huvi tundnud, kuigi venekeelseid selgitusi ja soovitusi on tema hinnangul olnud ebapiisavalt.
Liiklusspetsialist: venekeelseid selgitusi on olnud ebapiisavalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita sõnul on pikas liiklusseaduses ainult kolmandik liiklusreeglid ja kindlasti teavad neid hästi politseinikud, kohtunikud, liikluse korraldajad, liiklusõpetajad, sõiduõpetajad ja asjaga pikka aega tegelenud riigiametnikud.
«Arvan, et kes ikka huvi tundis, see peaks üldjoontes valmis olema ja oskama liigelda,» sõnas Pirita. «Kuid tundub, et venekeelseid selgitusi ja soovitusi on olnud ebapiisavalt.»
Pirita tõstis esile, et seaduses on mitu probleemkohta.
«Riigikogus arutati pool aastat, kas jalgrattur võiks kõnniteel sõita või ei, kuid nad sõitsid enne kõnniteel ja sõidavad seal ka nüüd,» arvas ta.
Lisaks võib jalakäija Pirita hinnangul järgmisest nädalast üle sõidutee minna tegelikult kus iganes, sest seaduses on ülekäiguraja kõrvale tehtud ka ülekäigukoht.
«Kuid kuidas see peaks olema tähistatud, selle kohta seadus ei ütle poolt sõnagi,» nentis ta. «Ning kuidas tädi Maali teada saab, et vaat siin autod annavad käijale tee, aga ületuskohal käija ei tohi autot takistada?»
Tema hinnangul on ka möödasõit, mis on kõige ohtlikum manööver, tehtud keerulisemaks, sest enne oli neli reeglit ja nüüd kuus.
«Kiiruskaameratega teel pole neist aga mingit kasu, sest mööda sõita saab seal ainult «lisaraha» eest,» arvas ta.
Kõige probleemsemaks peab Pirita aga kaduvat nn vaheletrügimise reeglit, mis poleks probleemiks, kui meie liikluskultuur oleks kõrge ja liiklejad seaduskuulekad ning hoiaksid linnas eessõitjaga pikivahet kaks sekundit, sest siis poleks sõiduraja vahetamine probleem.
«Aga kui endiselt sõidetakse saba-nina-saba-nina, ei pruugi mõni vaheletrügija teadagi, et tal enam seda õigust pole,» sõnas ta.
Pirita sõnul on probleeme olnud ka ametkondade töös, sest liiklusmärgid ja teemärgised visati seadusest välja, kuid määrus, mis need kehtestaks, ei saanud ega saanud valmis.
Samas uue seaduse kehtestamist Pirita toetab, sest muutuvad nii elu kui ka liiklus ja seadusedki.
«Liikluseeskiri oli valitsuse määrus. 1. juulist hakkab liiklust korraldama liiklusseadus. See on hoopis kõrgem tase,» hindas ta.
Pirita arvates võivad juba varsti alata jutud liiklusseaduse muudatustest ja täiendustest.
Uus liiklusseadus jõustub 1. juulil.