/nginx/o/2011/06/25/643574t1h13c8.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Raigo Haabu analüüsis Postimees.ee palvel esimese viie kuu õigusrikkumisi ja võrdles neid eelmise aastaga ning leidis, et mõned näitajad viitavad tõsistele sotsiaalsetele probleemidele ühiskonnas, milles politsei on sunnitud sekkuma nn jäämäe veepealses osas reageeriva jõuna.
Politsei- ja piirivalveameti poolt registreeritud kuritegude üldarv on võrreldes eelmise aastaga langenud.
Esimese viie kuu andmete kohaselt langes varavastaste kuritegude osakaal ja tõusis isikuvastaste kuritegude osakaal.
Varavastaste kuritegude osakaalu langust saab põhjendada politsei poolt suurema tähelepanu pööramisega teatud sihtgrupi suunas ehk kuritegelikul teel saadud vara käitlejate vastase intensiivistatud tegevusega.
Teatud roll võib siin olla ka majandusliku olukorra teataval paranemisel.
Varavastaste kuritegude ja eriti varguste puhul jääb alati oluliseks ka inimese enda roll oma vara kaitsmisel ehk siis enda vara tuleb hoida hoolikalt ning seda mitte liigselt eksponeerida.
Suurenenud on kehaliste väärkohtlemiste arv, mis on tõstnud isikuvastaste kuritegude osakaalu kuritegevuse üldises struktuuris.
Sellistest juhtumitest teavitatakse politseid aastast-aastasse rohkem. Kuritegudest teavitamist tuleb pidada positiivseks suundumuseks, kuna selline teave on hädavajalik politseitöö planeerimisel.
Kahjuks on esimese viie kuuga rohkem toime pandud ka tapmisi, mis on valdavalt seotud ühise alkoholitarbimise ja lähisuhte vägivallaga. Samas kontekstis tuleb vaadelda lubamatult suurt isikute arvu, kes on tabatud nö kriminaalses joobes sõidukiroolist (kokku üle 1000 isiku).
Viimased väljatoodud näitajad viitavad tõsistele sotsiaalsetele probleemidele ühiskonnas, milles politsei on sunnitud sekkuma nn jäämäe veepealses osas reageeriva jõuna.
Vähenenud on röövimised ja seda eriti maski või relva kasutades. Samuti on vähenenud erinevate toimepandud kelmuste arv.
Siinjuures väärib märkimist, et kelmused on üha enam kandumas internetikeskkonda. Inimesed peaksid internetis tehinguid tehes alati meeles pidama, et see on põhimõtteliselt samasugune keskkond nagu tänav.
See tähendab seda, et erinevaid toiminguid tehes tuleb veenduda, kellega te reaalselt suhtlete ja anda endale aru, et tasuta lõunaid pole olemas – nagu kelmid alatasa väita üritavad.
Tüssata saamise vältimiseks tehke enne tehingu sõlmimist võimalikult palju «kodutööd», uurige olemasolevaid legaalseid vahendeid kasutades välja, kellega te kontaktis olete.
Kasvanud on erinevad pankrotikuriteod. Pankrotikuriteod selguvad tavaliselt pankrotimenetluse käigus pärast seda, kui pankrotihaldur on analüüsinud ettevõtte maksejõuetuse saabumise aega ja põhjuseid.
Seega pankrotikuritegude vähenemise algusest saab ilmselt rääkida alles siis, kui majandus on juba uuesti mõnda aega olnud tõusuteel.
Samas tuleb silmas pidada, et majandusliku olukorra paranemine ega majandussurutis ei ole seoses «professionaalse» (isikud, kelle «elukutseks» on kuritegude toimepanemine) või organiseeritud kuritegevusega, mis sõltumata majanduslikust olukorrast teenib oma tulu kuritegelikul teel.
Positiivsena saab välja tuua, et võrreldes 2010. aastaga on kasvanud lahendatud kuritegude arv, mis tähendab, et uurimine on politseis lõpule viidud ja materjalid edastatud prokurörile süüdistuse esitamiseks.
Latentse kuritegevuse vallas on rohkem välja selgitatud ja tõkestatud suures koguses narkootikumide käitlemise juhtumeid.
Kriminaaltuluna on viie kuu jooksul isikutelt arestitud vara ca 1,5 miljoni euro väärtuses (ca 23,5 mln krooni).
Seega saab väita, et kuritegevuse vastases võitluses on politsei suutnud säilitada eelmise aasta viie kuuga võrreldes üldiselt sama turvalisuse taseme.
Tuleb ära märkida, et viis kuud on siiski liiga lühike aeg, et teha sajaprotsendiliselt paikapidavaid järeldusi. Küll aga on selliste suundumuste jälgimine heaks indikaatoriks politseiliste tegevuste planeerimisel.