/nginx/o/2008/10/15/83731t1hd24e.jpg)
Täna Bakuus Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga kohtunud riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandi sõnul peaks Euroopa Liit oluliselt intensiivistama läbirääkimiste protsessi Aserbaidžaaniga.
Ojuland: Aserbaidžaani kiire areng on Euroopa Liidu huvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ojulandi hinnangul on Aserbaidžaani ja Euroopa Liidu koostöö seni jäänud tagasihoidlikule tasemele, kuigi Aserbaidžaan on Euroopa Liidu naabruspoliitika osaline.
«Aserbaidžaani kui demokraatliku ja turumajandusele orienteeritud riigi kiire areng on Euroopa Liidu huvides, vastastikune kasu on juba ette garanteeritud,» kinnitas kohtumisel Ojuland.
Ojuland avaldas lootust, et Mägi-Karabahhia küsimuse lahendamisse on saabunud murrang pärast Aserbaidžaani ja Armeenia presidendi vahel toimunud hiljutist kohtumist Moskvas.
«Mägi-Karabahhia probleemi rahumeelne lahendamine on olnud rahvusvahelise üldsuse eesmärk ning see mõjutaks oluliselt regiooni riikide perspektiive,» lisas Ojuland.
Kõne all olid ka võimalused, mida toob Aserbaidžaanile kaasa rahvusvahelise valguskaabli rajamine Frankfurtist Maini äärest Saksamaal Šanghaini Hiinas läbi Aserbaidžaani.
Ojuland avaldas veendumust, et see võimaldab Aserbaidžaanis infotehnoloogia kiiremat arengut.
Eesti omalt poolt pakub Aserbaidžaanile infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee kogemuse ülevõtmist, mis on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht.
See võimaldab nii kodanikul kui ka ametnikul ja ettevõtjal turvaliselt kasutada üle interneti suurt osa Andmekogude Riiklikus Registris registreeritud andmebaasidest.