/nginx/o/2011/06/20/637052t1h1419.jpg)
Tihe konkurents on viimastel aastatel pankrotti viinud paarkümmend Eesti reisikorraldajat. Olukorra teeb veel keerulisemaks see, et eestlased kasutavad üha enam Soome reisifirmade teenuseid.
Tellijale
Eesti turistid eelistavad üha enam Soome reisikorraldajate teenuseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvisel hooajal on Eesti turistide eelistatuim puhkuseveetmise paik olnud Egiptus ning mõistagi on see olnud ka peamine sihtkoht, mida Eesti reisikorraldajad huvilistele pakuvad.
Seoses rahutustega Lähis-Idas ei ole Egiptus aga enam kaugeltki nii ahvatlev kui seni. See on muutnud elu kibedaks siinsetel reisikorraldajatel ja ka kohalikel reisibüroodel, kes paketireise vahendavad.
Estraveli turundusjuhi Mari-Liis Rüütsalu sõnul ei ole inimeste reisihimu samas kuhugi kadunud ning puhkusepakettide müük on juba aasta jagu läinud tõusvas joones. Kuna aga Soome reisikorraldajate sihtkohtade valik on talvel laiem, siis on sel hooajal olnud populaarne just nende pakutav.
Leping jäi sõlmimata
Enamik Soome reisikorraldajate valmisreise ostetakse Eesti reisibüroode kaudu, seega pole tegemist usaldusprobleemidega siinsete turismifirmade vastu. Soome reisikorraldajatelt ostetakse kõige rohkem puhkusereise Taisse, järgnevad Cabo Verde ning Kanaari saartest Tenerife ja Gran Canaria.
Kuna Eesti reisikorraldajad peavad märksa väiksema klientide arvu juures konkureerima ka sarnaste sihtkohtade pärast, siis tehaksegi pahatihti üle jõu käivaid allahindlusi, et tšarterlennud mitte pooltühjalt teele saata. Tagatipuks on kerkinud kütuse hind, mis muudab lennupiletid varasemast kallimaks.
Reedel pankrotist teatanud Estouri kinnitusel ei õnnestunud neil reisidele tegelike hindadega huvilisi leida. Seetõttu müüs ettevõte paketireise ligi poole odavamalt ning lõpuks viis see olukorrani, kus enam ei olnud võimalik tegevust jätkata. Mõnikord jäid maksmata ka palgad.
Näiteks Elina Aavik, kes töötas Türgis Estouri esindajana, kinnitas, et ettevõte lükkas töölepingu sõlmimist kuni pankrotini edasi ning jättis ta ilma ka lubatud töötasust.
Esialgu pidi tööleping sõlmitama reisifirma kohapealse partneriga, seda aga ei juhtunud. Samuti ei õnnestunud Aavikul töölepingut sõlmida Estouriga. Kohapeal küll maksti palka, aga lubatust vähem, ning ainuke leping, mille reisifirma saatis, oli allkirjastamata.
Allahindluste libe tee
Samamoodi nagu Estour, on viimastel aastatel tegevuse lõpetanud veel arvukalt reisikorraldajaid. «Seda võib märgata just väiksemate firmade puhul,» nentis Rüütsalu. «Üle jõu käivate allahindluste pakkumine on alati väga libe tee. Üldjuhul ei ole see kasulik kellelegi. Tarbija ei saa madala hinna eest head kvaliteeti ja ettevõte ei suuda normaalselt toimida, rääkimata oma toodete arendamisest ja uute toodetega turule tulekust.»
«Muidugi ei ole hea uudis, kui üks reisikorraldaja lõpetab tegevuse maksejõuetuse tõttu,» tõdes ASi WRIS juhatuse liige Aili Kägu. «Samas, Estour ei olnud just kõige parema mainega reisikorraldaja teenuse kvaliteedi osas.»
«Loodan, et teised reisikorraldajad, kes veel arvavad, et alla omahinna müük võiks olla lahendus, võtavad õppust,» lisas ta. «Väga loodan, et ka kliendid on targemaks saanud.»
Novatoursi tegevjuhi Andree Uustali sõnul ei pruugi aga reisifirmade pankrotistumine veel lõppenud olla. «Ei välista, et lisaks Estourile lahkub turult veel mõni väiksem reisikorraldaja, kes kriitiliste rahavoogude hoidmise nimel müüvad reise pidavalt alla omahinna,» nentis Uustal.
«Iga pankrot mõjub tervele sektorile negatiivselt ja ühegi sellise sõnumi üle me ei rõõmusta, kuna reisihuviliste usaldust on taas kuritarvitatud,» nentis ta. «Samas hindame neid turismiettevõtteid, kes on hinnanud oma võimeid objektiivselt ja lahkunud turult mõistlikul viisil.»