/nginx/o/2008/11/10/91728t1h242f.jpg)
Afganistanis alustas sõjaväekirurgina teenistust kaptenmajor Jaan Kirss, kes vahetas välja seal seni töötanud Tiit Mereni.
Afganistanis vahetus välihospidalis töötav Eesti kirurg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaptenmajor Kirss töötab Helmandi provintsis Camp Bastioni laiendatud välishospidali kirurgia osakonnas, kus ravitakse Helmandi provintsi lahingutes ja rünnakutes haavata saanud liitlasvägede sõdureid, aga ka kohalikke elanikke, teatas kaitsejõudude peastaap.
Eesti kirurg osaleb kliiniliste otsuste tegemisel ja operatsioonidel, opereerides ise ning assisteerides vajadusel ka kolleege.
«Camp Bastioni välishospidalis saadud kogemusi saavad Eesti arstid hiljem kasutada tsiviilkatastroofide korral ning kui tarvis, siis ka sõja korral. Samuti saan ma siin tagada viga saanud Eesti kaitseväelaste järjepideva ravi ning luua häid kontakte Birminghami ülikoolihaiglast pärit Briti militaarkirurgidega,» ütles kaptenmajor Kirss.
Jaan Kirss lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1983. aastal ning on töötanud üldkirurgina Mustamäe haiglas, ÜRO lepingu alusel üldkirurgina Kiribati Vabariigis Vaiksel ookeanil asuvatel Gilberti saartel ning gastrokirurgina Vaasa ja Seinajoe Keskhaiglas Soomes.
Ta lõpetas 1997. aastal Meegomäe lahingukooli vabatahtlike reservohvitseride kursused ning on osalenud NATO reservmeditsiinohvitseride organisatsiooni CIOMR kogunemistel.
Enne Afganistani missioonile tulekut läbis kaptenmajor Jaan Kirss militaarkirurgia koolitused Soomes ja Suurbritannias. Kirss on Eesti Reservohvitseride Kogu liige alates 1997. aastast.
Selle aasta veebruaris avatud uues välihospidalis tegutseb erakorralise meditsiini osakond ja kahe operatsioonisaaliga kirurgiaosakond.
Hospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Hospidalis on füsioteraapia, hambaravi ja röntgeni võimalused.
30 voodikohaga välihospidali personali moodustavad sadakond meedikut.
Eesti kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 140 kaitseväelast.
Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb rahutus Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis. Ka varem on Helmandis haavata saanud Eesti jalaväekompaniide Estcoy kaitseväelasi ravitud enne Euroopasse saatmist Camp Bastioni välihospidalis.