Eesti Energia: see ei vääri küünlaid

Kirjaniku surmapaik. Foto: Sille Annuk

Eesti Energia Jaotusvõrgu projektijuhi Valdeko-Toivo Hirmo sõnul oleks Koosa Plakso-Madise alajaama ümberpaigutamine kolossaalselt kallis.

Hirmo ütleb, et Eesti Energia soovib taastada omal ajal Koosa kortermajade juurde läinud maakaabli, mis on praegu õhus.

«Ega me alajaama nihutada ei saa, ja see on kolossaalselt kallis,» räägib ta. «Kompromiss oligi, et sel suunal, kuhu kaabli viime, koristame õhumastid ka ära.»

See on siiski vaid osa kinnistul asuvatest õhumastidest ning keskpingeliin ja osa madalpingeõhuliinidest jääb paika.

Hirmo tunnistab, et alajaam ja liinid võtavad kinnistust enda alla tõepoolest kolmandiku kuni poole. «See on praegu seal paratamatus, see on Vene aja reeglite järgi paika pandud rajatis ja seda on praegu vaja,» lausub ta.

Hirmo lisab, et teine võimalus on taotleda alajaama ümberpaigutamist, aga see on tavakodaniku rahakoti jaoks natuke vänge kulutus. «See ei vääri küünlaid,» märgib ta.

Hirmo lisab, et Juhan Liivi mälestuskivi on hooldamata ja rohu sees. Ütlen vastu, et see kivi asub ju saunast aiaga eraldatud alajaama ja liinide piirkonnas. Kas see ei peaks olema Eesti Energia kohustus? Siis tunnistab Hirmo, et küsijal on õigus.

Küsin Eesti Energia Jaotusvõrgu arendus-ehitusosakonna juhtivspetsialistilt Uno Lillemäelt, mida ta teeks, kui tema maa peal oleks Plakso-Madisel nähtav taristukompleks.

«Kunagi, kui alustati alajaama ehitust, siis polnud alajaama ümber ei praegust lasteaeda, kolme korterelamut ega töökoda,» räägib ta. «Siis oli see täitsa loogilise koha peal.»

Lillemäe ütleb, et kui alajaama ehitati, siis oli teine riik ja teistsugused põhimõtted. «Tänase seisuga on alajaam koos oma võrguga vanem, kui siia 1995. aastal loodud kinnistu,» tunnistab ta.

Kas Eesti Energia kasutab ära okupatsiooniaegse olukorra põlistamise võimalust?

«Oleme sundolukorras, et kunagi on see võrk ehitatud ja ehitas toonane sovhoos. Kui sovhoosid lõpetasid, sai see võrk Eesti Energia omandiks,» sõnab Lillemäe.

Ja nii ütlebki ta, et üldsuse huvides olev võrk jääb oma kohale seniks, kuni avaneb võimalus see ümber paigutada või ümber ehitada. Jaotusvõrgu ametnik näitab uut projekti ja kinnitab, et tema peamine mure on lahendada kolme korterelamu, lasteaia ja tööstuskompleksi energiavajadus.

Praegu on tegu 400-kilovolt­amprise alajaamaga. Jaotusvõrgu ametnik väidab, et alajaama ümbertõstmine teise kohta läheks maksma 40 000 eurot.