/nginx/o/2009/07/18/208934t1ha090.jpg)
Riik kehtestab vetelpääste kutsestandardid järgmisel aastal, sel kevadel välja antud rannavalveteenuse juhend on vaid soovituslik ega kohusta omavalitsusi ja teenusepakkujaid.
Vetelpäästjate kutsestandardid kehtestatakse järgmisel aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on vetelpäästele esitatavad nõuded siseministeeriumi väljatöötatud juhendi tasandil, mis sisaldab soovitusi kohalikele omavalitsustele ja rannavalve teenuse pakkujatele, kuid pole neile täitmiseks kohustuslik.
«Juhendi väljatöötamine oli lahendus käesolevaks aastaks. Järgmisest aastast kehtestatakse vetelpäästja kutsestandard, mida töötab hetkel välja Kutsekoja juures kooskäiv töörühm,» rääkis Priit Laaniste siseministeeriumist. Tema sõnul on juhendmaterjal kooskõlastatud nii kohalike omavalitsuste kui ka vetelpäästeteenust osutavate ettevõtjatega.
Juhend on küll kohalike omavalitsuste rannavalve konkursside aluseks, kuid see pole kohustuslik. Mitmete veekogude ääres tagavad korda vabatahtlikud, kellele omavalitsustel pole vahendeid isegi päästevestide või rannavalve tunnustega riiete ostmiseks rääkimata mootoriga päästepaatidest või sukeldusvarustusest.
Ministeerium taotleb järgmiseks aastaks riigilt raha päästevarustuse soetamiseks supelrandadesse.
Laaniste hinnangul on isegi vähese väljaõppega ja kasinalt varustatud vetelpäästjad parem kui valveta rand – valvega randades ei ole olnud uppunuid.
«Teenust võivad pakkuda erinevad isikud - ei ole esinenud sellist probleemi, et vetelpäästjad ei saa oma tööga hakkama,» sõnas ta.
Vetelpäästjate riikliku kutsestandardi väljatöötamine on veninud juba mitu aastat. Eelmise suve ligi sada uppunut viisid selleni, et kevadel esitati rannavalveteenuse juhend. Selle soovitusliku iseloomuga viieleheküljelise dokumendi eesmärk oli kirjeldada ohutust tagavat rannavalveteenust ning selleks vajalikke päästevahendeid, väljaõpet ja töökorraldust. «Rannavalveteenuse hea tava» nime kandvat dokumenti tervitasid rannavalvurid kui esimest riigipoolset sammu valdkonna korrastamiseks.
Turvafirma G4S on praegu Eesti suurim rannavalveteenuse pakkuja. Turvafirma G4S on praegu Eesti suurim rannavalveteenuse pakkuja, tagades korda 16 Eesti rannas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Toilas, Elvas, Türil ja Paides. Firma turundusdirektori Andres Lemberi sõnul on firma huvides võimalikult kiire tegutsemine riigi poolt kutsestandardi kinnitamisel.
«Praegu on ebaõiglane konkurentsieelise neil ettevõtetel, kes näiteks koolitusega ei tegele. Koolitus on kallis ja maksab raha aga kui riik kehtestaks korralikult kutsestandardid, siis oleks mängureeglid kõigile samad,» märkis ta.
G4S korraldab rannavalvekoolitusi juba üle kümne aasta ning lisaks firma töötajatele koolitatakse ka vabatahtlikke vetelpäästjaid.
«Anname oma koolitusettevõtte poolt välja rannavalvuritunnistusi, mis on aksepteeritud ka Euroopas, hoolimata sellest, et Eestis pole seda kutsestandardina riiklikult kinnitatud. Meie vetelpäästjad on ka mujal riikides tööd leidnud selle tunnistusega, üks sel aastal koolituse läbinu läks tööle näiteks Hispaaniasse» sõnas Lember.
Ta lükkas ümber väite nagu võidaks G4S kõik rannavalvehanked ning pakuks konkurentidest madalamat teenusehinda. Vastupidi, G4Si hinnad olevat enamasti kõrgemad kui teistel.
«Kui vaatame praegu neid randu, kus meie teenust ei osuta, siis need hanked on võidetud sellise teenusehinnaga, millega me välja ei tule. Me ei suuda korraldada koolitust ega osutada kvaliteetset teenust selliste hindadega,» ütles ta.
Lemberi sõnul jääb talle arusaamatuks, kuidas selliste teenusehindadega on võimalik ausal moel kvaliteetset teenust osutada.
«Oleneb kohalikust omavalitsusest ja konkurssist, kas teenime kasumit või tuleme ots-otsaga kokku. Loomulikult on ärivõtte eesmärk ja huvi teenida kasumit. Meie ei ole läinud selliste lepingute peale välja, kus me ei suuda kasumlikult ära majandada. Me ei tegele sellega, et sõlmiks endale kahjulikke lepinguid» selgitas ta.
Lisaks turvafirmadele nagu GSS, Securitas ja Articard pakuvad rannavalveteenust ka erinevad mittetulundusühingud, vabatahtlikud ning füüsilistest isikutest ettevõtjad.