/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/26/77697t1h2f9f.jpg)
Endised diplomaadid Vladimir Redpap ja Peeter Kapten näevad oma diplomaatilise karjääri katkemises seost Herman Simmi riigireetmise juhtumiga, välisministeerium peab nende kahtlusi alusetuteks.
Eksdiplomaadid näevad karjääri katkemises seost Simmi juhtumiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeerium kutsus 2002. aastal Peterburi peakonsuli kohalt enne ametiaja ametlikku lõppu tagasi Peeter Kapteni ja Pihkva konsuli Vladimir Redpapi, koha kaotas välisministeeriumi Vene laua ametnik Heiki Samel ning mõni aeg hiljem kutsuti tagasi Moskva suursaadik Tiit Matsulevitš.
Vladimir Redpap ütles BNS-ile, et praegu hakkab toonase tagasikutsumise motiiv mõnevõrra selguma just Herman Simmi riigireetmise juhtumi valguses. «Tagasikutsumise põhjuseid meile ei avaldatud ning jäi mulje, nagu oleks tegemist usaldamatusega,» nentis Redpap.
Peeter Kapten ütle, et juba 2001. või 2002. aastal võis Eestis olla kahtlusi võimalikust infolekkest Vene luurele, mistõttu ilmselt ministri tasandil otsustati Vene liinilt kutsuda tagasi diplomaadid ja vaadata, kas lekkimine jätkub. Tol ajal oli välisminister Toomas Hendrik Ilves.
«Sel ajal oli aktuaalne liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga ning igasugune infoleke võis neid perspektiive kahjustada,» märkis Kapten.
Redpapi sõnul võib toonase diplomaatide tagasikutsumise ja Simmi juhtumi vahel näha vähemalt kaudseid seoseid. «Kuna iga diplomaadi situatsioon oli erinev, oli välisministeeriumil ilma tegelikke põhjuseid välja toomata hea näidata, et tegemist oli põhjendatud sammudega,» märkis Redpap.
Redpapi sõnul olid välisministeeriumi toonased sammud arusaamatud ja solvavad, mistõttu ta lahkus välisministeeriumi teenistusest ning sama võib öelda ka Kapteni kohta.
Kapten lisas, et praeguseks surnud Heiki Sameli jaoks oli tema koondamine tõsine löök, sest olles alates 1992. aastast välisministeeriumis ihu ja hingega ametis, oli ministeeriumi käitumine talle solvav.
Tiit Matsulevitš ütles, et tema sel teemal spekuleerida ei soovi.
Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ütles, et sellistel kahtlustustel ei ole vähimatki alust või seost. «Kõik kõnealused inimesed lahkusid erinevatel aegadel ja põhjustel. Vandenõuteooriad on küll inimlikult mõistetavad, kuid kõnealusel juhul ebatõesed ja otsitud,» märkis Luha.
Välisministeeriumi seisukohta jagab ka toonane kantsler Indrek Tarand.