/nginx/o/2011/06/07/617516t1hf311.jpg)
Ligi 1200 korrarikkumisest, millega G4S rannavalve kahe esimese töönädala jooksul kokku puutusid, oli 1030 seotud klaastaara randa toomisega, ka esmaabi vajati peamiselt peamiselt klaasikildude tõttu.
Vetelpäästjad peavad randades klaastaaraga võitlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannahooaja esimese kahe nädala jooksul lahendasid G4S rannavalvurid 1182 avaliku ja heakorra rikkumist. Valdav osa juhtumitest (1030) olid seotud klaastaara kaasavõtmisega randa.
Esmaabi osutasid rannavalvurid 204 korral, sagedasemaks rannavalvurite poole pöördumise põhjuseks olid lõikehaavad ning marrastused. Kahe nädalaga viisid G4S rannavalvurid oma vanematega kokku 14 eksinud last.
Suurim külastajate arv – 9 000 inimest – loendati Pirita rannas 12. juunil. Eelmise nädala kuumalaine meelitas ka teistesse ujumiskohtadesse hulgaliselt rannalisi. Möödunud nädalavahetusel pidid rannavalvurid korduvalt korrale kutsuma napsitavaid seltskondi, mitmel juhtumil pöörduti abi saamiseks ka politsei poole.
«Kahe nädala jooksul oleme registreerinud rohkem korrarikkumisi, kui eelmise aasta kogu juuni vältel. On kahetsusväärne, et paljudel suvitajatel seostub rannakultuur eelkõige võimalusega tarbida alkoholi vabas õhus,» ütles G4S rannavalve juht Henry Seemel.
«Alkoholijoobes vette minek on enamike uppumissurmade põhjuseks ning rannavalveta ujumiskohtades peaks olema eriti ettevaatlik, sest seal ei tule keegi südametunnistusele koputama. Nautides veemõnusid rannavalveta ujumiskohas, määrake veeohutuse eest vastutav, kes hoiab silma peal lastel ning ei luba vette ülemäära napsitanuid,» lisas Seemel.
Tänavu tagavad G4Si rannavalvurid veeohutust 16 suuremas rannas Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Tartus, Otepääl, Elvas, Türil, Paides ja Toilas.