/nginx/o/2011/06/17/632616t1h29be.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves ütles kohtumisel Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga, et Eesti on jätkuvalt huvitatud osalemisest Visaginase tuumajaamas.
Ilves: Eesti on huvitatud osalemisest Visaginase tuumajaamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Leedu on Eestile usaldusväärne partner, mida näitab ka see, et teie olete tõusnud meile investeeringute esimeseks sihtriigiks,» ütles president Toomas Hendrik Ilves Leedu riigipeale Dalia Grybauskaitė’le, kes saabus Eestisse ühepäevasele töövisiidile, teatas presidendi kantselei pressiesindaja.
Eesti ja Leedu presidendid kinnitasid, et mõlemad riigid on majanduskriisist praegu edukalt väljumas, sama on mõnede eranditega näha ka kogu Euroopa Liidus.
«Ma ei kahtle, et meie ühendus ja selle kõik liikmesmaad on peagi rikkamad ühe olulise kogemuse võrra ning selleks on teadmine, et hädavajaliku kindlustunde annab vastutustundlik majandus- ja eelarvepoliitika,» sõnas Eesti riigipea.
President Ilves pidas ka tähtsaks, et Euroopa Liit muudaks põllumajandustoetuste senist korda, kus toetused erinevad riigiti mitu korda, ja seda uuemate liikmete kahjuks, kuigi kulutused näiteks põllumajandustehnika või väetiste soetamiseks on kõikjal sarnased.
Presidendid Ilves ja Grybauskaitė kõnelesid Euroopa Liidu naabruspoliitikast, rõhutatult Ukrainast, Gruusiast, Moldovast ja Valgevenest.
«Valitsus Minskis, kes räägib oma rahvaga kumminuiade ja vangistamiste keeles, ei sobi tänapäeva Euroopasse. Euroopa Liidul tuleb siin vastukaaluks rääkida jõuliselt ning ühel häälel ja ühel meelel, surve Valgevene režiimile peab olema jõuline ja tõhus, sanktsioonid väga täpselt sihitud,» ütles president Ilves.
Ta kinnitas, et Euroopa Liidu naabruspoliitika ei taha mõjutada ühegi riigi valikud.
«Meie soov on väga varjamatult selge: et Euroopa liidu naabruses oleksid demokraatlikud, edukad ja tulevikku vaatavad riigid, realistlikult maailma mõistvad riigid,» rääkis president Ilves. «Reformid, mida Euroopa Liit õhutab ja julgustab, on suunatud nende maade elanike elujärje parandamisele.»
Eesti riigipea sõnul on loomulik, et Euroopa Liit peab oluliseks euroopalikke väärtusi ja euroopalikku kogemust, mida me oleme valmis jagama, kui seda soovitakse.
«20 aastaga on Balti koostöö muutunud impeeriumist lahti haakimise emotsionaalsusest ning siis ühistegevusest liitumaks oluliste rahvusvaheliste organisatsioonidega konkreetseteks projektideks,» ütles Eesti riigipea, nimetades olulisemateks transpordiühendusi ülejäänud Euroopaga ja uue tuumajaama ehitamist Leedus.
«Nende projektide õnnestumine näitab meie koostöö tegelikku sisu ja tugevust,» rõhutas president Ilves. «Millal me saame sõita kiirrongiga Eestist läbi Läti ja Leedu Berliini? Millal on meid kõiki ühendav ja siis edasi Poola kulgev kaasaegne Via Baltica? Millal ei ole Balti riigid ülejäänud Euroopa Liidust eraldatud energiasaar? See, kuidas me neile küsimustele vastame, on ka hinnang meie piirkondliku koostöö tervisele 21. sajandil.»
President Ilves nimetas positiivseks, et Leedu uue tuumajaama ehitamisel on jõutud kahe pakkuja vahel valiku tegemiseni.
«Eesti on jätkuvalt huvitatud osalemisest Visaginase tuumajaamas,» kinnitas president Ilves, lisades, et Eesti Energia analüüsib praegu kahe investorikandidaadi pakkumisi. «Loodame, et läbirääkimised strateegilise investori leidmiseks ja kaasamiseks kulgevad edukalt ning uuest tuumajaamast saab tõesti kogu piirkonna energiajulgeolekut ja –sõltumatust oluliselt suurendav projekt.»
Eesti riigipea kinnitas president Grybauskaitėle oma maa toetust Leedus loodud energiajulgeoleku keskuse väljaarendamisele NATO kompetentsikeskuseks nagu on Tallinnas tegutsev alliansi küberkaitsekeskus.