/nginx/o/2008/11/07/91328t1haea9.jpg)
Eesti kulutab Euroopa Liidus kõige vähem tööturupoliitikale, jäädes ühenduse keskmisest tasemest maha rohkem kui 10 korda, selgub ELi statistikaagentuuri Eurostat äsja avaldatud ülevaatest
Eesti kulutab Euroopa Liidus kõige vähem tööturupoliitikale, jäädes ühenduse keskmisest tasemest maha rohkem kui 10 korda, selgub ELi statistikaagentuuri Eurostat äsja avaldatud ülevaatest
Kui ELi 27 liikmesriiki eraldasid töötute ja raskemini tööd leidvate elanikkonnagruppide tööturule naasmise toetuseks 2006. aastal keskmiselt 1,92 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis Eesti vastav näitaja oli 0,15 protsenti.
Kõige rohkem kulutasid 2006. aastal tööturupoliitikale Saksamaa (2,97 protsenti), Belgia (2,90 protsenti), Holland (2,68 protsenti) ja Soome (2,54 protsenti). Kõige vähem panustasid sel eesmärgil Leedu (0,39 protsenti), Rumeenia (0,43 protsenti), Tšehhi (0,49 protsenti) ja Läti (0,54 protsenti).
Eurostati metoodika kohaselt hõlmab tööturupoliitika kolme liiki kulutusi: tööturu teenuseid, tööturu meetmeid ja tööturu toetusi. ELis keskmiselt oli nendele 2006. aastal eraldatud vastavalt 0,22 protsenti, 0,50 protsenti ja 1,20 protsenti SKTst. Eestis olid vastavad näitajad 0,02 protsenti, 0,05 protsenti ja 0,08 protsenti SKTst.
Eesti oli tööturu meetmete mahult EL-i viimane ka 2005. aastal, kui nendeks eraldati 0,19 protsenti SKTst.