Noorsoopolitseinik: hoiatus «ära enam nii tee» ei pruugi mõjuda

Ly Kallas. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Alaealiste komisjonide eesmärgiks on ennetada uute õigusrikkumiste toime panemist noorte poolt, samas praeguste mõjutusvahendite rakendamine ei pruugi oodatud mõju anda. Muudatusi tuleb teha kogu alaealiste mõjutusvahendite süsteemis, leiab usutluses Postimees.ee'le Põhja prefektuuri noorsoopolitseitöö koordineerija Ly Kallas.

Alaealiste komisjoni ette saadeti 2010. aastal 2700 last, mis on viiendiku võrra vähem kui aasta varem. Kas peamiseks vähenemise põhjuseks on selleealise elanikkonna vähenemine?

Põhjuseid võib olla mitu. 2010. aasta 1. septembrist hakkas kehtima uus põhikooli ja gümnaasiumi seadus, mis ei suuna probleemseid, õpiraskustega süüteovõimelisi lapsi alaealiste komisjoni. See võib olla üks vähenemise põhjuseks. Samuti võib langust põhjustada asjaolu, et vähenenud on alaealiste laste üldine arv.

Kui tulemuslikuks peate praegu alaealiste komisjoni poolt kasutatavaid mõjutusvahendeid laste käitumise mõjutamisel?

Võiks öelda, et hetkel kehtiv alaealiste mõjutusvahendite seadus vajab ümbermuutmist. Selle vajaduse on toonud välja ka riigikontroll ning haridus- ja teadusministeerium.

Arendamist vajaks ka alaealiste komisjoni töö metoodika ehk kuidas konkreetsele lapsele mõjutusvahendeid rakendatakse.

Alaealiste komisjonide 2010. aasta analüüsist võib lugeda, et põhiliseks mõjutusvahendiks eelmisel aastal oli hoiatus stiilis «ära enam nii tee». Nimetatud hoiatus ja ka mõned teised mõjutusvahendid nagu lepitus (lepitatakse õigusrikkujat ja kannatanut - toim.) ja käendus (kui nt perekonnaliige või sugulane seatakse kontrollima alaealiste käitumist - toim.)  ei pruugi alati oodatud mõju anda.

Viimasel ajal on mõjutusvahendina levinud suunamine spetsialistide vestlusele, mis võib aga juba eos olla lapsele vastumeelne, ehk suhtumine «tean ju isegi, mida nad seal räägivad» ei tekita noores usaldust. Tihti on probleemid alguse saanud peresuhetest, mis võib tekitada tõrke, kui vestlustele kaasatakse lapse vanemad. Teinekord on aga lapsevanema kohalolek hädavajalik ning kui ta komisjoni ette ei ilmu, võib  asi jälle pooleli jääda. Paljud noored ei lähe neile määratud vestlustele ka muudel põhjustel, kuna näiteks telefoni teel kinni pandud aeg, selle meeles pidamine jms tähelepanu nõudvad küsimused tunduvad neile ebameeldiva kohustusena.

Ühiskondlikult kasulik töö võib mõjutusvahendina olla üpris mõjus, kuid samas on selle korraldamine keeruline, kuna raskusi on nii töö kui ka järelevalvaja leidmisega.

Kas olemasolevatest mõjutusvahenditest piisab või oleks vaja lisa?

Ennekõike peaks toimivaid mõjutusvahendeid arendama ning efektiivsemaks muutma. Kaaluda tuleks kogu süsteemi ülevaatamist. Samas tuleks suurendada lapsevanemate rolli ja vastutust.

Millist järelevalvet teostatakse pärast mõjutusvahendi rakendamist?

Seaduse järgi teostab järelevalvet alaealiste komisjoni sekretär koos mõjutusvahendite kohaldajatega, mis näeb ette seda, et järjepidevalt kontrollitakse, kas laps on täitnud talle kohaldatud mõjutusvahendeid – osalenud vestlustel, teinud ühiskondlikult kasulikku tööd või muud talle kohaldatut.

Kui palju on juhtumeid, kus nooruk käib korduvalt ja korduvalt alaealiste komisjoni ees?

Lapsed on erinevad. Nii on ka alaealiste komisjoni ette sattunud noori, kes pärast seal viibimist ei pane toime ühtegi rikkumist, kuid leidub ka neid lapsi, kes käivad komisjoni ees korduvalt. 

Kui uskuda eelnimetatud analüüsi, selgub, et Eestis on 2010. aastal olnud 119 korduvarutust, mis on aastaid languses. Samas on mul teada meie piirkonnas (Tallinn ja Harjumaa - toim.) noori, kes käivad komisjoni ees «üle päeva».

Tean üht 15-aastast tütarlast, kelle puhul on proovitud kõiksugu erinevaid variante. Küll on teda  komisjoni ette kutsutud, erinevatesse programmidesse suunatud, karistatud aresti ja rahatrahvidega. Ent miski ei muutu. Kui puudub vanemate ja lähedaste toetus ning lapse enda soov muutuda, pole edusamme loota.

Kui noor on teie praktikas olnud kõige noorem alaealiste komisjoni suunatud inimene?

Seaduse järgi saab noorimat alaealist komisjoni ette saata alates 7. eluaastast. Selliseid lapsi on olnud. Küll on rikkumisi pannud toime ka nooremad, 4-5-aastased - sel juhul nendega vesteldakse ning info suunatakse lastekaitsele.