Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Tallinn avab remonditud Vene kultuurikeskuse suure saali

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kajar Kase
Copy
Artikli foto
Foto: Peeter Langovits.

Täna avab Tallinna linnavalitsus pidulikult ligi poolteist aastat kestnud ehitustööde järel Vene kultuurikeskuse suure saali.


Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on saali ja mitmete kõrvalruumide valmimisega lõppenud oluline etapp Vene kultuurikeskuse renoveerimistöödest.

«See ei ole pelgalt üks kultuurimaja, vaid oma ajastu märki kandev ning väga väärtuslik arhitektuurimälestis Tallinna linna südames,» sõnas Jäppinen.

«Hoones paikneb pealinna suurim saal, mis mahutab ligemale 1000 külastajat, seega saab sellest paigast kindlasti üks meeldivamaid kontserdi- või etenduste korraldamise kohti,» nentis Jäppinen.

Põhjalike rekonstrueerimistööde käigus on valminud Vene kultuurikeskuse suur saal, mitmed kõrvalruumid ja fuajeed.

Üks suuremahulisemaid töid oli saali lae restaureerimine - lakke paigaldati akustiline plaat, restaureeriti dekoorelemendid ja saali laemaal.

Suure saali põrand vahetati uue vastu ning vanad ja väärtuslikud toolid restaureeriti, saali rõdule aga paigaldati uued ja pehmed toolid. Ühtlasi ehitati välja nii uued elektri- kui ka ventilatsioonisüsteemid ja tehnovõrgud.

Tallinna kultuuriväärtuste amet sõlmis möödunud aastal Vene kultuurikeskuse rekonstrueerimiseks OÜ Tarrest Ehitusega lepingu, mille kohaselt tehti möödunud aastal töid 9,6 miljoni krooni ja tänavu ligemale 49 miljoni krooni eest.

Linnal on kava tulevikus Vene kultuurikeskus täielikult renoveerida, remontimist ootavad veel mõned kõrvalruumid, kolmanda korruse galerii ja osa välisfassaadist.

Munitsipaalasutusena loodi Vene kultuurikeskus 2001. aastal. Praegu tegutseb kultuurikeskuses ligi 30 erižanrilist loomingulist koori-, vokaal-, draama-, koreograafia- ja muud kollektiivi.

Arhitekt A. Kuznetsovi projekteeritud hoone valmis 1954. aastal. Vastavalt kultuuriministri 1997. aasta määrusele on hoone tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Tagasi üles